Mis vahe on Jumalat usaldaval ja eksimatul inimesel? Öeldakse, et kui inimene ei saa terveks, siis see pole järelikult Jumala tahe.
Piibel vastab: "Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks!" (1Kr 10:12) "Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest." (Rm 3:23) "Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna: "Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner. Seisma jäädes palvetas variser endamisi: "Oh Jumal, ma tänan Sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner. Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan." Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: "Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!" Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse." (Lk 18:9-14)
Sellest tähendamissõnast tuli see vahe hästi välja. Jumalat usaldav inimene annab oma koorma Jumala kätte, sest ta teab, et tema oma õigusest ei piisa Jumala riiki saamiseks. Seevastu eksimatu peab ennast nii õigeks, et tal pole Jumalat vaja, ta saab ise hakkama. Kuid Piibel ütleb, et kõik on pattu teinud ja surma ära teeninud. Igavene elu on võimalik ainult Jumala armust usu läbi Jeesuse lunastusse. Jumalat usaldav inimene tunnistab oma pattu ja palub andeks, kusjuures ta ei süüdista teisi, aga eksimatu tunnistab end õigeks ja teisi patusteks.
"Ja see ongi see julgus, mis meil on Tema ees, et kui me midagi Tema tahtmist mööda palume, siis Tema kuuleb meid." (1Jh 5:14) "Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks." (Jk 4:3) "Ja mida me iganes palume, seda me saame Temalt, sest me peame Tema käske ja teeme, mis on Tema silmis meelepärane." (1Jh 3:22) "Ma olen selle pärast kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks. Kuid Tema ütles mulle: "Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks!" Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. Seepärast mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev." (2Kr 12:8-10)
Kui me Jumalalt midagi palume Tema tahtmist mööda, siis Ta teeb seda. Kui me aga palume oma kasuks vastu Tema tahtmist, siis me ei saa seda. Kui me peame Jumala käske ja oleme Talle meelepärased, siis me ei palu selliseid asju, mis Jumalale ei meeldi. Kui me aga ei tea, kas Jumal on mõne meie sooviga nõus, siis me palume, et Ta vastaks meile vastavalt Tema tahtmisele. Jeesus palus ka et Ta ei peaks surma minema, kuid lisas juurde, et selles asjas sünniks Isa tahtmine. Jeesus ütles mõnele haigele, keda Ta tervendas: "Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!" (Jh 5:14) Meile on antud nõuanded tervislikeks eluviisideks ja meie tervis oleneb paljus meie endi suhtumisest sellesse. Siiski me ei pea arvama, et Jumal üldse ei tervenda tänapäeval. "Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel. Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles, ja kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks." (Jk 5:14-15)
In English