Pastor vastab: Kas usklik peaks sõtta minema?

Vanas Iisraelis oli sõdimine paratamatu. Kas tänapäeval peaks usklik sõtta minema, kui meie riigile kallale tungitakse?

Toon sõja kohta mõned näited Piiblist. Esimene on Jeremija 21:1-10, kus Juuda kuningas Sidkija küsib prohvet Jeremijalt, kes oli pidevate noomitussõnade eest vanglasse pandud, kas Issand päästab neid Paabeli kuninga Nebukadnetsari käest. Jeremija edastab Issanda, Iisraeli Jumala sõnumi, milles antakse teada, et Jumal hävitab kõik, kes linna jäävad ja ainult need jäävad elama, kes vallutajale alistuvad. Põhjus oli selles, et Jumala rahvas oli järjekindla ebajumalate kummardamisega tõmmanud enda peale Jumala karistuse. Jumal ise saatis Nebukadnetsari oma rahvast karistama. Siin polnud mingit kasu vägevatest sõjameestest ega relvadest.

Teine näide on 2. Ajaraamatu 20:1-30, kus moabid ja ammonlased koos teiste liitlastega tulid Jumala rahvale kallale. Selles loos Juuda kuningas Joosafat alandus Issanda ette, ta kuulutas välja paastu ja palus kaitset, tunnistades enda võimetust vaenlase vastu seista. Selle peale Issand tõotas vaenlase hävitada, nii et Juudalased ise ei peagi sõdima.

Hoosea 10:12-15 on kirjutatud, et Jumala rahvas peaks lootma Jumala peale. Iisrael jäi ilma Jumala kaitseta, sest nad lootsid “oma paljude kangelaste peale.”

Hoosea 1:7 on Jumala tõotus, et Ta päästab Juuda soo “Jehoova, nende Jumala läbi”, aga mitte “ammu, mõõga ega sõja läbi, ei hobuste ega ratsanike läbi.”

Laulus 20:8 ütleb Taavet: “Ühed usaldavad vankreid ja teised hobuseid, meie aga Jehoova, oma Jumala nime!”
Need tekstid olid Jumala poolt Tema rahvale öeldud erinevates olukordades. Kui rahvas oli ustav, siis Jumal sõdis ise nende eest, aga kui rahvas oli ebaustav, siis polnud ka parimatest sõjameestest ega muust varustusest kasu. Jumala juures pole muutust ja sama põhimõte kehtib kindlasti ka tänapäeval, kuigi meie ei tea alati kõikide sõdade tegelike tagamaid.

Tänapäeva usklik inimene teab Jumala käsku, mis ütleb: “Sa ei tohi tappa!” (2.Moosese 20:13) ja Jeesuse ütlemist Peetrusele: “Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!” (Matteuse 26:52) Usklik inimene peaks igas olukorras otsima Jumala juhtimist ja kui Jumal saadab teda sõtta, siis ta peaks seal olema Tema tööriist, näiteks inimeste juhtimisel Jumala juurde. SPA Põltsamaa koguduse kodulehel http://poltsamaa.advent.ee/?page_id=226 on raamat “Ja leek ei kõrveta sind”, kus on kirjas sõjas osalenud inimeste tunnistused. Jeesus ütles haigete tervendamiste puhul: “Teile sündigu teie usku mööda!” ja “Sinu usk on sind päästnud!”. Sama kehtib kindlasti igas olukorras, ka sõja puhul. See, kas Jumal meid päästab, sõltub kindlasti sellest, kas me toetume tõeliselt Temale, nagu Taanieli sõbrad, kui kuningas neid ahju lasi visata. Vahel Ta päästab oma lapsed surma läbi hullematest olukordadest. Paljud usklikud on pidanud oma usu pärast surema. Me teame, et meid ootab ees igavene elu ja maine heaolu pole selle kõrval midagi väärt.