Minu käest küsiti täna, et miks on nii, et mõnel inimesel õnnestub kõik ja teine on totaalne hädavares. Üks on uskmatu ja teine on kristlane. Miks Jumal laseb sel nii minna?
Ma ei osanudki vastata ;o) Kuidas vastad sina?
Ps.37:7 “Ole vait Issanda ees ja oota Teda; ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi!”
Kog.11:6 “Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtviisi head!”
Jos.1:8 “Ärgu lahkugu see Seaduse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!”
See, kas inimesel õnnestub või mitte, sõltub nii Jumalast kui ka inimesest endast ning inimese suhtumisest asjasse ja usust. Me teame, et Jumal teeb omalt poolt alati parima, kuigi me inimestena sageli ei mõista, miks Ta just nii teeb. Kord üks mees vanglas palus ennetähtaegset vabastamist nii inimestelt kui Jumalalt ja sai eitava vastuse, mille peale ta oli vihane mõlema peale. Siis kaplan ütles talle: Arvatavasti Jumal lubas sulle selle olukorra, et sa ise ka näeksid, kes su sees elab. Jumala jaoks on igavene vabadus olulisem kui maapealne vabadus, seepärast Ta kasvatab meie iseloomusid igavese elu jaoks. Keegi ütles: “Inimese ärapääsemine sõltub sellest, kuidas ta maapealse elu välja kannatab.” Nii et “Ole vait Issanda ees ja oota Teda!” Taaniel ja tema sõbrad sattusid sõjavangi, kuid nende elu läks seal hästi, kuigi läbi tuleahju ja lõvikoopa. Nad olid alati kõigiks ebameeldivusteks valmis, peaasi, et saaksid olla koos oma Jumalaga. Nad ei kartnud ühtegi ebaõnnestumist rohkem kui lahutust Jumalast. Kui Jeesust peksti ja lõõdi risti, siis mõned arvasid, et Tal läks halvasti, teised jälle, et hästi. Halvasti selles mõttes, et Ta pidi kannatama valu, kuid hästi selles mõttes, et Ta valu välja kannatas ja inimkonna lunastas. Selles kontekstis on hästi või halvasti minek suhteline ja oleneb eesmärgist. Üks inimene näeb roosipõõsas ainult okkaid, teine näeb ka kibuvitsapõõsas ilusaid õisi. Tõeliselt halb on olukord, kui inimene valib hukkaminemise ärapääsemise asemel, kuid see on tema enda otsuse või otsustamatuse tagajärg. Jumal on andnud inimesele valikuvabaduse ja Ta ei tee kedagi vägisi usklikuks. Kuid Ta on kõiki kutsunud.