Ilm. 14, 1-5 on juttu 144000-st. Kas see on sümboolne arv või on tegemist millegi konkreetsega? Tean , et Ilmutusraamatus on palju sümboleid. Sooviks selgitust sellele kirjakohale.
144 tuhat, inimesed, kes seisavad võidukalt ja laulavad „Moosese ja Talle" laulu (Ilm 7), on viide Moosesele ja tema võidulaulule: „Oma armus sa juhtisid seda rahvast, kelle sa lunastasid; oma väes sa talutasid teda oma püha eluaseme juurde" (2Ms 15,13). Arv 144 tuhat viitab Israeli kaheteistkümnele suguharule. See on sümboolne arv ja esindab suurt, loendamatut rahvahulka, kes Kristuse verega on „ära ostetud ilmamaalt" (14,3), kelle valged rüüd esindavad päästetutele osaks arvatud Kristuse õigust ning muudetud iseloomu; kelle suus on ülistuslaul sellele, kes „istub Troonil" (7,10). Kuigi siin mõeldakse eriliselt Jumala lõpuaja rahvale, kes tuleb suurest viletsusest (Ilm 7,14), esindavad nad kaudselt kõiki Jumala ustavaid läbi sajandite. Suguharude nimed iseloomustavad päästetute eluhoiakut. On tähelepanuväärne, et erinevalt varasematest loetelutest (1Ms 49; 4Ms 1) erineb Ilmutuseraamatu oma sellepoolest, et sealt puuduvad Daani ja Efraimi suguharu. Mõlemad suguharud seostuvad oma rahva reetmise ja ebajumalateenistusega (Km 18; Ps 78,9,). Taevastes suguharudes puuduvad need, kes Jumalale selja keeravad. Jumal ütleb: „Kes ei taba mind, teeb kahju oma hingele; kõik, kes vihkavad mind, armastavad surma (Õp 8,36). Nimekiri algab aga Juuda nimega, samas kui eelnevalt on olnud selleks Ruuben – see on vihje Jeesusele kui „lõvile Juuda suguharust" (Ilm 5,5), kes on „esmasündinu paljude vendade seas" (Rm 8,29).
In English