Uuri seda huviavaldust! John Brereton

Neljapäeval, 1996. aasta 28. märtsil võttis üks meie kirjandusevangelistidest Brisbane'i piirkonnas, Gary Carr, telefonikõne, et leppida kokku kohtumist inimesega, kes oli saatnud huviavalduse kaardi "Piiblilugude" kohta. Töötasime Deception Bays, umbes 20 kilomeetrit Brisbane'ist põhjapool, kirjandusevangelistide evangeeliumiprogrammi kallal, mida sponsoreeris Lõuna-Queenslandi liit.

Sooviavaldusel seisis nimi "Mary-Jo Pascual", kuid telefonile vastas täiskasvanud meeshääl. Simon oli Mary-Jo abikaasa ning pärast temaga vestlemist leppis Gary kokku kohtumise.

Kui Gary maja juurde jõudis, oli vaid Simon seal, nii et ta tutvustas talle kaunist "Piiblilugude" komplekti. Gary kuulis peagi Simonit mainimas, et Mary-Jo oli leidnud tõelise hingamispäeva – laupäeva –, kuna luges Piiblit.

Umbes sel ajal jõudis Mary-Jo koju. Gary rääkis neile, et on hingamispäevapidaja. Elevus, mida Simon ja Mary-Jo seepeale väljendasid, valmistas Garyle rõõmu. Muidugi tellisid nad oma pojale Christopherile ilusad "Piiblilugude" raamatud ja võtsid vastu võimaluse koos kohaliku adventpastori Mike Brownhilliga Piiblit uurida. Pastor Brownhill jätkas nendega õppimist 1998. aasta alguseni, mil ta asendati pastor Clarrie O'Neilli poolt, kes globaalmisjonitöölisena Deception Bay piirkonda kolis.

Mary-Jo ema Michelle elas nendega koos ja oli samuti piibliuurimisest huvitatud. Pascuali perekond oli sinna kolinud prantsuskeelselt saarelt Vaikse ookeani lõunaosast. Kuigi Simon ja Mary-Jo rääkisid ja mõistsid inglise keelt, oli see Michelle'i jaoks raske. Pastor O'Neill otsis ja leidis Prantsuse Polüneesiast prantsuskeelsed piibliuurimise materjalid ning peagi uuris kogu pere igal nädalal Piiblit.

Hingamispäev, 5. september 1998. aastal, on hingamispäev, mida Gary kunagi ei unusta, sest ta võis istuda oma kaaskirjandusevangelistiga kõrvuti ja olla tunnistajaks Simoni, Mary-Jo, Michelle'i ja Christopheri ristimisele Pine Rivers kirikus pastor O'Neilli poolt. See oli suurpäev nii Garyle kui ka kogu Pine Riversi kogudusele. Gary eeskujul on Simon hakanud väljendama huvi kirjandusteenistuse vastu ning juba läbinud "Nagu võimas armee" kursuse.

Seal väljas on teisi siiraid inimesi nagu Pascualide pere, kes otsivad midagi paremat kui see, mida see patuhaige maailm pakkuda suudab. Milline eesõigus ja rõõm on olla Jumala kasutuses selles elutähtsas viimase aja töös!

"Suurim puudus on puudus inimestest – inimestest, keda ei saa osta ega müüa; inimestest, kes on sügaval hinges truud ja ausad; inimestest, kes ei karda pattu selle õige nimega kutsuda; inimestest, kelle südametunnistus on sama ustav kohustustele kui kompassinõel poolusele; inimestest, kes seisavad õige asja eest isegi siis, kui taevad varisevad" (Ellen G. White, "Haridus", lk 57).