Erakordne meeskond: 1. osa

Pr Lita Bernalist sai adventkoguduse ristitud liige kuueaastaselt. Kuigi elukogemused juhtisid teda juba noores eas kogudusest eemale, ei läinud tal need varased kogemused meelest.

Aastad möödusid, ta abiellus ja sai kahe lapse emaks. Nüüd tõmbasid mälestused ja tunded teda kiriku juurde tagasi. Lita võttis taas omaks lapsepõlveusu ja ühines uuesti kogudusega. Siis tuli tragöödia – kohutava üleujutuse käigus uppus ta vanim tütar ja suri. Lita oli nii murtud, et süüdistas mõnda aega selles kaotuses Jumalat. Siis, asjadest paremini aru saades, haaras ta uuesti usust ja otsis siiralt oma elus Jumala juhtimist. Vastus tuli peagi.

Unenäos nägi Lita, kuidas ta Jumala missioonil palju kõndis. Ta tundis kindlalt ära Jumala märguande hakata kirjandusevangelistiks. Nii esitas ta nüüd, neljakümne viie aastasena ja kolmeaastase tütre emana, avalduse kirjandusevangelistiks hakkamiseks.

Lita palvetas siiralt julguse pärast välja minna ja avalikkusega silmitsi seista. See oli tema jaoks raske. Huvitav, mis juhtuks, kui ma väikse tütre, Donna, täna kaasa võtaks. Sellest hetkest alates muutub Lita lugu ebatavaliseks.

Kolmeaastane Donna läks rõõmsalt emaga kaasa ja talle meeldis see esimesest silmapilgust. See kõik andis lapsele justkui energiat juurde ning emale samamoodi. Tundus, et väike Donna sai isegi raamatute esitlemise eesmärgist aru. Peagi oli Lita jaoks tavaline, et tema kuskil äris omanikule raamatuid esitles ning Donna samal ajal poes ringi käis ja brošüüre jagas. Inimesed meeldisid talle ning tema meeldis kohe ka inimestele.

Aeg läks, kuid ta ei väsinud emaga kaasas käimisest. Vastupidi, ta säilitas oma entusiasmi ja julgustas isegi ema edasi minema, kui too väsinud oli.

Ühel päeval olid nad ühes suures avalikus hoones, just kohtusüüdistaja kabineti ukse ees. Lita ootas kannatlikult, et kokkulepitud kohtumine algaks. Väike Donna leidis sel ajal tegevust kõigile kontoripiirkonnas näha olevatele inimestele brošüüre jagades. Vaikselt läks ta ema kõrvale ja võttis talt "Parima armastuse" eksemplari ning esitles raamatut ühele kontoritöötajale. Kui Lita ringi vaatas ja nägi, kuidas Donna töötajale raamatut tutvustas, astus ta tütre kõrvale. Ta avastas, et Donna oli just lepingut sõlmimas. Töötaja oli valmis kohapeal ja sularahas raamatu eest tasuma! Koos kiitsid ema ja tilluke tüdruk Jumalat Tema headuse eest.

Milline tähelepanuväärne kirjandustöö meeskond!

"See on taeva kuningriigis suurim, kes on sama vastuvõtlik kui väike laps" (Ellen G. White, "See päev Jumalaga", lk 231).