ILMUTUSRAAMATU 10. PEATÜKI INGEL KUULUTAB JUMALA VIIMSET SÕNUMIT

Lõpuajal kuulutatakse Ilmutusraamatu 14. peatüki sõnumit Jumala kohtutunni kättejõudmisest. Ilmutusraamatu 10. peatüki inglit kujutatakse seismas ühe jalaga merel ja teisega maal, mis näitab, et kuulutus viiakse kaugetesse maadesse, ületatakse ookean ning ka meresaared kuulevad viimset hoiatuskuulutust meie maailmale. …

“Aega ei saa enam olema” (1968.a. tõlge e.k.). See sõnum teatab prohvetlike perioodide lõppemisest. Pettumus, kes ootasid Issandat 1844, oli tõepoolest kibe neile, kes olid nii tuliselt lootnud näha Tema ilmumist. Issanda kavakohaselt pidi läbi tehtama selline pettumus ja saama avalikuks südame-mõtlemised.

Kogudust pole mähkinud endasse ainuski pilv, milleks Jumal ei oleks kogudust ette valmistanud; esile pole kerkinud ainsatki Jumala tööle vastupanevat jõudu, mida Jumal ei oleks ette näinud. Kõik on toimunud nii, nagu Ta oma prohvetite kaudu on ette kuulutanud. Ta ei ole jätnud oma kogudust pimedusse, vaid on näidanud prohvetlike sõnumite kaudu, mis toimub, ning on oma juhtivuse kaudu tegutsenud maailma ajaloos, tuues esile selle, mida Tema Püha Vaim inspireeris prohveteid ette kuulutama. Kõik Tema eesmärgid lähevad täide. Tema käsk on ühendatud Tema trooniga ning saatanlikud jõud koos inimlike tööriistadega ei suuda seda hävitada.

Tõe on inspireerinud Jumal ja Tema hoiab seda. Tõde elab ja saavutab edu, kuigi ajuti võib näida varjutatuna. Kristuse evangeelium on iseloomus kehastunud Jumala käsk. Selle vastu sepitsetud pettused, kõik valelikud väljamõeldised, kõik saatanlike jõudude kujundatud eksitused hävitatakse viimaks igaveseks ning tõe võit särab nagu keskpäevane päike. Õiguse Päike paistab ja paranemine tema tiibade all; kogu maailm läheb valgeks tema hiilgusest.

Kõik, mida Jumal prohvetlikus ajaloos on ette teatanud, on täitunud, ning kõik, mis veel peab toimuma tulevikus, täitub samuti. Jumala prohvet Taaniel seisab oma kohal. Johannes seisab oma kohal. Ilmutusraamatus on lõvi Juuda suguharust avanud prohvetikuulutuste uurijatele Taanieli raamatu ja selliselt seisab Taaniel oma liisuosal. Ta annab oma tunnistust, mida Issand talle nägemuses ilmutas; tunnistust suurtest ja pühalikest sündmustest, mida peame teadma nende täitumise lävel seistes. – Käsikiri 32, 1896 (Manuscript Releases, 17. kd, 9-11).