JUMALA SEADUST EI OLE VAJA REVIDEERIDA

Kristus tuli meie maailma, et esitada Jumala iseloomu niisu- gusena, nagu seda esindab Tema püha käsk. On ju Tema käsk Tema iseloomu jäljend. Kristus oli ühtaegu käsk ja evangeelium. …

Jesaja viiekümne kaheksandas peatükis kõneldakse nende tööst, kes kummardavad Jumalat, taeva ja maa Loojat: “Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed, sa taastad endiste põlvede alusmüürid.” Jumala mälestusmärk, Tema seitsmenda päeva hingamispäev, ülendatakse. …

Siin on selgesti ilmutatud koguduse ajalugu ja maailma ajalugu, ustavate ja ustavusetute ajalugu. Ustavad on pööranud oma jalad kolmanda ingli kuulutuse mõjul Jumala käskude teele, et austada ja ülistada Teda, kes on loonud taeva ja maa. Vastasjõud on Jumalat põlastanud mõra löömisega Jumala käsku; ja kui valgus Tema Sõnast on juhtinud paljude tähelepanu Tema pühadele käskudele, avali- kustades paavstivõimu poolt Jumala käsku löödud mõra, on paljud südametunnistuse hukkamõistust pääsemiseks püüdnud hävitada hoopis kogu käsku. Kas nad suutsid seda hävitada? Ei! Sest kõik, kes Pühakirja uurivad, näevad, et Jumala käsuõpetus on muutmatu ja igavene ning hingamispäev, Tema mälestusmärk, elab edasi läbi igaviku aegade, osutades ainsale tõelisele Jumalale, kes eristub kõigist väärjumalaist.

Saatan on väsimatult ja järjekindlalt jätkanud pingutusi, mida ta alustas taevas – muuta Jumala käsku. Tal on õnnestunud panna maailm uskuma teooriat, mida ta esitas taevas juba enne oma langemist – et Jumala käsk on puudulik ja vajab vigade parandamist. Suur osa niinimetatud kristlikust kirikust näitab oma hoiakuga – kui just mitte sõnadega –, et nad on omaks võtnud sama eksituse. Kuid kui Jumala käsus oleks muudetav kasvõi üks täpike või täheke, saavutaks Saatan maa peal selle, mida ta ei suutnud saavutada taevas. Ta on valmistanud oma salakavala lõksu, lootuses kinni võtta kirik ja maailm. Kuid kõik ei lange tema püünisesse. Selge eraldusjoon tõmmatakse sõnakuul- matuse-laste ja sõnakuulelikkuse-laste vahele, ustavate ja õigete, ustavusetute ja õelate vahele. Kujuneb kaks suurt rühmitist, metsalise ja tema kuju kummardajad ning tõelise, elava Jumala kummardajad. – Käsikiri 32, 1896 (Manuscript Releases, 17. kd, 8, 9).