HOIDKE KÕVASTI KINNI TÕEST, NAGU SEE ON JEESUSES

Avaldatud 30.11.2007, rubriik Päeva sõna

Ja ma võtsin ingli käest raamatu ning sõin selle ära, ning see oli mu suus magus nagu mesi, ja siis, kui ma olin selle söönud, hakkas mul kõhus mõru. Ja mulle öeldi: “Sa pead jälle ennustama…”. Ilm 10:10, 11.

Ajaloos ja prohvetikuulutustes kujutab Jumala Sõna pikka, kestvat võitlust tõe ja eksituse vahel. Võitlus kestab. Minevik kordub. Vanad vastuolud äratatakse ellu ning pidevalt kerkib esile uusi teooriaid. Kuid Jumala rahvas, kes on usus prohvetikuulutuse täitumisse kuulutanud esimese, teise ja kolmanda ingli kuulutust, teab, kus ta seisab. … Seisku nad kindlalt kui kalju, hoides “lõpuni kinni sellest, mis neil alguses oli”.

Esimese ja teise ingli kuulutusega kaasnes ümbermuutev vägi; see kaasneb ka kolmanda ingli kuulutusega. … Pühakirja uuriti hoolikalt, punkt punkti haaval. Mitmedki ööd said peaaegu tervenisti pühendatud tõsisele Sõna uurimisele. Otsisime tõde nagu peidetud varandust. Issand ilmutas Ennast meile. Prohvetikuulutustele paistis valgus ja me teadsime, et olime saanud jumalikud juhtnöörid. …

Pärast Suurt Pettumust oli vähe neid, kes asusid kogu südamest Sõna uurima. Mõned aga ei lasknud end pettumusest alla suruda ega eitanud, et Issand oli neid juhtinud. Nendele avanes tõde punkt punkti haaval ning põimus nende kalleimate mälestustega. … Tõde hakkas paistma kaunina oma lihtsuses, väärikana oma väes, nii veenvana nagu me seda enne Suurt Pettumust ei tundnud. Nüüd võisime kuulutada sõnumit ühtsuses. Teiste seas aga, kes ei hoidnud oma usust ja kogemuses kõvasti kinni, valitses suur segadus. Tõesõnumina esitati kõikvõimalikke seisukohti, ehkki Issanda hääl oli: “Ärge uskuge neid. Mina ei ole neid läkitanud.”

Me kõndisime hoolsalt Jumalaga. Maailmale tuli viia kuulutus ning me teadsime, et saadud valgus oli Jumala eriline and. … Tema pettunud pühasid, kes ikka veel otsisid tõde, juhiti edasi samm-sammult, et nad saaksid maailmale sõnumit edasi anda. … Töö edenes alguses visalt. Sageli heitsid kuulajad sõnumi kõrvale kui arusaamatu, ning algas tõsine võitlus, eriti hingamispäeva küsimuse ümber. Issand aga ilmutas oma ligiolekut. Mõnikord tõmmati Tema auhiilgust varjav eesriie kõrvale – ja me nägime Teda Tema kõrges ja pühas paigas. – Käsikiri 32, 1896 (Manuscript Releases, 17. kd, 11, 12).