Olen sellele loole viidanud palju kordi nii matustel kui ka mälestusteenistustel. Kuidas ma küll soovin, et Jeesus oleks kõigil neil kogunemistel vahele seganud nagu selle matuse puhul. Kui tänulik ma olen, et on ainult aja küsimus, mil Jeesus katkestab kõigi oma laste surma ja käsib neil üles tõusta! Ja nad tulevad hauast välja! Ma ei jõua seda kuidagi ära oodata!
Nimetatud lugu toimub Nainis, Naatsaretist umbes kuus miili kagus asuvas linnakeses. Jeesus, keda saadab suur rahvahulk, läheneb linnakesele. Kui nad värava juurde jõuavad, tuleb välja teine seltskond, et matta noormees väljapoole linna, nagu oli tavaks. Kaks seltskonda kohtuvad − elevil seltskond (Luuka 7:11) ja leinav seltskond (salm 12). Kas suudad ette kujutada lesknaist, kes kaotas oma ainsa rahalise ja emotsionaalse toetuse allika? Kogu tema maailm varises kokku. Sellepärast tundub kummaline, et Jeesus ütleb talle: „Ära nuta!“ (salm 13) Miks ei peaks ta nutma? Kõik tema lootused ja unistused olid koos pojaga surnud; ta ei suutnud ette kujutada elu ilma temata. Kuid ta ei mõistnud, et Jeesus on Elu, kes võidab surma! Siis teeb Jeesus midagi kujuteldamatut − Ta puudutab puudutamatut. „Ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma.“ (salm 14) Kujuta ette matuserongkäiku: nuttev naine, surnuraam naise kalli pojaga ja rahvahulk teda sel kõige kurvemal teekonnal saatmas. Järsku teeb Jeesus midagi täiesti sobimatut − Ta puudutab surnuraami − ja kandjad jäävad seisma. Nad kuulevad Jeesuse häält: „„Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!“ Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima.“ (salmid 14, 15) Samamoodi nagu meie puhul, suunab Jeesus selles loos oma tunded ja tegevuse kannatavale inimesele: Issand nägi teda, tundis talle kaasa, rääkis temaga ja andis noormehe talle tagasi. Jeesus teab ja mõistab meie valu. Tal on meie kurvastava südame suhtes kaastunne. Peagi katkestab Ta meie lähedaste surmaune ja me kuuleme Tema sõnu: „Tõuske üles!“ Ootan juba väga seda õnnist vahelesegamist!
Minu vastus:
In English