KRISTUS LÖÖDI RISTI MEIE EEST

Aadam ja Eeva pidid lahkuma Eedenist seepärast, et nad astusid üle Jumala käsust. Kristus kui meie Asemik pidi kannatama väljaspool Jeruusalemma müüre. Ta suri väljaspool väravat, kus hukati kurjategijaid ja mõrtsukaid. Tähendusrikkad on sõnad: “Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, kui ta sai needuse meie eest.” – “Ajastute igatsus” (The Desire of Ages, 741).

Kristuse kui meie Asemiku ja Käemehe peale asetati meie kõikide patud. Teda arvati üleastujate hulka, et Ta võiks meid käsu hukkamõistu alt lunastada. Aadama iga järeltulija süü rõhus Tema südant. Tunnetus, kui suur on Jumala viha patu vastu, kui kohutav Tema meelepaha ülekohtu pärast, täitis Jumala Poja kohkumisega. Kogu elu oli Kristus kuulutanud langenud maailmale häid sõnumeid Isa halastusest ja andestavast armastusest. Ta oli tahtlik andestama ka suurimale patusele. Kuid nüüd, kui Ta kandis kohutavat süükoormat, oli Isa andestav pale Tema eest varjatud. Jumaliku palge varjamine Lunastaja eest sel suurima meeleheite tunnil täitis Ta südame sellise piinaga, mida inimene täielikult iialgi mõista ei suuda. Tema ahastus oli nii suur, et kehaline valu jäi peaaegu märkamata.

Saatan ründas Jeesust metsikult. Kristusel polnud võimalik näha läbi hauaväravate. Lootuskiir ei kinnitanud, et Ta väljub hauast võitjana ning et Isa on Tema ohvri vastu võtnud. Ta kartis, et patt on Jumala meelest nii hirmus, et see lahutab nad igaveseks. Kristus tundis sellist piina, mida tunneb patune siis, kui langenud inimsoo armuaeg on lõppenud. Patukoorem, mis tõi Isa viha Tema kui patuse Asemiku peale, tegi karika kibedaks ning murdis Jumala Poja südame. – Samas, 753.

Keset kohutavat pimedust, otsekui Jumalast hüljatuna oli Kristus joonud põhjani inimlike hädade karika. Noil kohutavail tundidel oli Ta toetunud Isa poolt varem antud kinnitusele, et Isa võtab Ta vastu. Ta tundis oma Isa iseloomu; Ta mõistis Tema õiglust, halastust ja suurt armastust. Usu läbi toetus Ta Temale, kellele Ta oli alati rõõmuga kuuletunud. Kui Ta end kuulekalt Jumala kätte usaldas, kadus tunne Isa poolehoiu kaotamisest. Usu läbi sai Kristus võitjaks. – Samas, 756.