KUI VAATAME JUMALALE, EI OLE SAATANAL MEIE ÜLE VÕIMU

Vahetult enne Peetruse langemist ütles Kristus talle: “Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu!” Kui tõeline oli Päästja sõprus Peetrusega! Kui kaastundlik oli Ta hoiatus! Kuid hoiatust pandi pahaks. Enesekindlalt kuulutas Peetrus, et ta ei tee iial seda, mille eest Kristus teda hoiatas. “Issand,” ütles Peetrus. “Ma olen valmis minema sinuga niihästi vangi kui surma!” Peetruse enesekindlus osutus talle hukatuseks. Ta kiusas Saatanat kiusama teda ning langes kavala vaenlase oskusliku rünnaku all. Siis, kui Kristus teda kõige enam vajas, seisis ta vaenlase poolel ja salgas avalikult oma Issanda ära.

Ent isegi siis, kui Peetrus Kristuse salgas, näitas Kristus, et armastab Peetrust ikkagi. Kohtukojas, ümbritsetuna neist, kes Talt elu võtta ihkasid, mõtles Jeesus oma kannatavale, eksivale jüngrile. Ta pöördus ja vaatas Peetrusele otsa. Sellest pilgust luges Peetrus Päästja armastust ja kaastunnet ning mälestused tulvasid ta silme ette. … Ta mõistis, et teeb just seda, mida väitis end mitte kunagi tegevat. … Veelkord vaatas ta oma Issanda poole ning nägi, kuidas jumalatteotav käsi tõusis ja lõi Jeesust näkku. Võimetu kauem sellist pilti taluma, tormas ta südamest murtuna kohtukojast välja.

Peetrus ruttas üksinduses ja pimeduses edasi, teadmata, kuhu ta läheb, ega hoolinudki sellest. Viimaks leidis ta end Ketsemani aiast. Mõne-tunni-tagused pildid kerkisid elavalt ta silme ette. Talle meenus, kuidas Päästja oli oma meeleheites tulnud aias otsima kaastunnet ja lohutust neilt, kes Talle töös nii lähedal olid olnud. …

Samas paigas, kus Jeesus oli valanud oma hinge meeleheites välja, langes Peetrus silmili ja soovis surra. … Oleks Peetrus jäetud iseenda hooleks, jäänuks ta kaotajaks. Kuid Tema, kes võis öelda: “Isa, ma tean, et sa kuuled mind alati!”, Tema, kes on vägev päästma, palvetas Peetruse eest. Kristus päästab kõik, kes Tema juurde tulevad.

Paljud on tänapäeval samas olukorras, kus oli Peetrus oma enesekindlusega; nad väidavad, et ei salga iial oma Issandat. Ja oma enesekindluse pärast on nad kergeks saagiks Saatanale. Need aga, kes oma nõrkust tunnetavad, usaldavad neist kõrgemat väge. Kuna nad vaatavad Jumalale, ei ole Saatanal nende üle võimu. …

On õppetunde, mida ei omandata muidu kui nurjumise kaudu. Peetrus oli pärast langemist parem inimene. … Nii nagu tuli puhastab kulla, puhastab Kristus oma rahva kiusatuste ja katsumuste kaudu. – Käsikiri 115, 1902.