IGAÜKS MEIST PEAKS TUNDMA OMA NÕRKUSI

Saatan püüab alati kiiluda inimhinge ja Jumala vahele. Ta otsib alati võimalust muuta tema inimliku käsilase hääl Jumala sõnadest valjemaks. …

Kui vähe mõistis Peetrus omaenda nõrkust! Ta ei suutnud aru saada, et tema meelsusega on midagi viltu – isegi siis, kui ta püüdis eirata Kristuse pühalike sõnade mõju, mis avasid neile [jüngritele] tuleviku täis kurbust ja kannatusi nii Kristuse Enda kui nende jaoks. Kristus nägi, et kui Peetruse meelsus ei muutu, ei suuda ta läbi teha Issanda hülgamise, alanduse, hukkamõistmise ja surmaga seonduvat läbikatsumist. Õpetaja hoiatussõnadele vastas Peetrus: “Issand, ma olen valmis minema sinuga niihästi vangi kui surma!” Jeesus aga ütles: “Ma ütlen sulle, Peetrus, kukk ei laula täna enne, kui sa oled kolm korda salanud, et sa mind tunned!”

Näeme, kuidas inimolemust saab petta, sest Saatanal lubatakse astuda inimhinge ja Jeesuse vahele. Tuleks kasutada Kristuse mõjuvõimsaid sõnu: “Mine minema, Saatan!” Laske Mind Mu sulaste ligi, et nad kaotajaks ei jääks, et nad usuksid pigem Minu sõnu kui et petjate sõnu, sest Mina kõnelen tõde ja õigust. …

Jumala rahvas, kelle Jeesus Kristus tulest välja toob, tunneb oma pattu ning tajub häbi ja alandust. Jumal näeb ja mõistab oma laste kahetsust ja kurbust patu pärast, mida nad ise ei suuda eemaldada ega olematuks teha; ent kui nad palvetavad, võetakse nende palveid kuulda, ning see ongi põhjus, miks Saatan nende kõrvale tuleb, et Kristusele vastu seista. … Ta astub kahetseva, uskuva hinge ja Kristuse vahele. Ta püüab heita oma põrgulikke varje üle selle inimlapse, et maha kiskuda tema usku ja muuta Jumala sõnad mõjutuks. …

Juhul, kui Saatan seisab inimhinge ja Jeesuse Kristuse vahel, varjab ta inimese eest Kristuse armastuse, tunnustuse ja andestuse. Inimesed püüavad alalõpmata valmistada ise endale õiguserüüd, millega katta oma pattu ja rikutust, samas kui Kristus kutsub neid sellistena nagu nad on ning palub uskuda Temasse kui isiklikku Päästjasse. Oma õrnas armastuses toob andestav Isa välja oma parima kuue, millega tagasipöördunud laps kinni katta. – Kiri 65, 1894 (Manuscript Releases, 7. kd, 201-203).