PATUTUNNISTUSES EI OLE KOHTA VABANDUSTEL
Avaldatud 27.5.2009, rubriik Päeva sõna
Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. 1Jh 1:9
Alles pärast tõelist patukahetsust ehk meeleparandust saame tunnistada tegelikult oma patte. Parim viisi kontrollida patutunnistuse tõelisust on panna tähele, kas meie tunnistuses on vabandusi või ei. Kui ma tulen sinu juurde ja ütlen: „Tahaksin sinult andeks paluda. Mul on kahju, et ma valetasin sinu kohta, aga kui sa ei oleks nii kole inimene, siis ma ei oleks üldse seda teinudki.” Pärast sellist lauset teaksid sa kohe, et minu kahetsus ei ole ehtne!
Eneseõigustuse probleem sai alguse juba Eedenis. Aadam süüdistas oma probleemis Eevat ja Eeva süüdistas madu. Meile on öeldud, et „kui patt on surmanud moraalse tajumisvõime, ei märka patustaja oma iseloomu vigu ega taju tehtava kurja kohutavust; ja kui ta ei lase Püha Vaimu süüdimõistval väel näidata enda patusust, jääb ta osalisse pimedusse oma patu suhtes. ... Igale süütunnistusele lisab ta seletuse oma teguviisi vabandamiseks.” – Tee Kristuse juurde, lk. 40.
Lahus meeleparandusest ei ole mingit tõelist pöördumist. Kas on sulle keegi kunagi öelnud: „Ütle, et sa on kahetsed”? Kas see pani sind kahetsema? Ehk oled sa isegi, näiteks oma lastele öelnud: „Mine ja palu andeks”? Kas nad seepärast tunnevad end süüdi? Kui meil endil tõeliselt kahju ei ole, siis on meie ülestunnistus väärtusetu ja selle tulemusena ei toimu pöördumist. Me teame oma kogemusest, et ise me pöörduda ei saa, kuid niipea, kui saame tunda kasvõi osakestki Jeesusest, nähes Tema pettumusest kurba nägu, Tema armastust meie vastu ja Tema kannatlikkust, kogeme tõelist kurbust patu pärast.
Alles siis, kui võtame vastu Jeesuse halastuse ja kaastunde, saab Ta läbi meie edastada oma halastust ja kaastunnet ka teistele. Jeesus on ainus, kes saab anda sulle rahu. Ta armastab sind. Ta andis iseenda sinu eest. Ta ei mõista sind ebaõiglaselt hukka. Sinu nõrkusetunded puudutavad Tema armastavat südant. Kui mõistame Tema armastust ja seda, kui palju valu põhjustavad meie patud Tema südamele, siis tuleb meisse tõeline meeleparandus ja meil on tõeliselt kahju, et oleme Talle haiget teinud. Ülestunnistuses, mis tuleneb kurbusest selle pärast, et oleme teinud haiget Kellelegi, kes meid armastab, ei ole vabandusi, vaid see on siiras. Selle tulemuseks on tõeline pöördumine.