OLLA HEA SELLE LÄBI, ET EI OLDA PAHA?

Avaldatud 26.7.2009, rubriik Päeva sõna

Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud. Mt 5:28.

Kui on tõsi, et me anname aru ka oma mõtetest ja südame kavatsustest ja et kui sisemiselt oleme patuga nõustunud, oleme me juba patustanud, olenemata sellest, kas me tegelikkuses seda tegu teeme või mitte, siis miks mitte juba jätkata ja see tegu ära teha? Kui me juba oleme patustanud ja lahingu kaotanud, miks mitte siis need ebapuhtad teod ära teha?

Kõigepealt võib seal olla mõningaid häid moraalseid põhjuseid, miks mitte seda patust tegu teha; põhjuseid, millel ei ole midagi pistmist Jumalaga või vaimuliku eluga. Kui meil on piisavalt tahtejõudu, et mitte tappa inimest, kelle peale me vihased oleme, ei satu me vanglasse ja see on hea. Ja sellest on ka tõeliselt kasu inimesele, kelle peale me vihased oleme! On igasugust moraalset kasu, mida positiivne käitumine võib anda. Kuid Jumala silmis ei ole see ikkagi võit. Ja seal on ka teine põhjus moraalse kasu kõrval, miks ei ole mõistlik jätkata iga sisemise patu täideviimist välise teoga. On kättesaadav vägi, mis aitab meil tagasi pöörduda Jeesuse ja Tema väe juurde enne, kui sisemine läbikukkumine saab avalikuks välises.

Kui me saame aru, et oleme juba patustanud; kui oleme seesmiselt valega nõustunud, ja kui me ei nimeta seda enam võiduks, siis on meil võimalik pöörduda Jumala poole kahetsusega, enne kui me oma sisemise patu teostame. Me võime aru saada, et meie silmad on mingil moel olnud ära pööratud Kristuselt, ja me isegi ei ürita võidelda vaenlasega omaenese jõust, vaid tunnistame oma abitust ja pöördume Tema poole.

Kasvava kristlase elus võib olla palju kordi, kui me leiame end toetumas omaenese jõule ja sisemiselt patule järgi andmas. Võimaliku moraalse kasu tõttu me võime olla sunnitud oma hambaid kokku surudes ja oma selgroogu kasutades mitte jätkama sisemist lüüasaamist välise patustamisega. Kuid me ei peaks nimetama seda võiduks! Kui me ei ole tahtlikud tunnistama, et me kõnnime lahus Kristusest, võib minna palju rohkem aega, enne kui me oleme tahtlikud pöörduma ja uuesti Tema väe alla tulema. Kuid kui me tunnistame, et me oleme juba patustanud, ja pöördume Tema poole meeleparanduse saamiseks, saab Ta selle meile anda.
Jaga Facebookis