Vargad aitasid rohkem raamatuid müüa, Ottah Egbuta, kirjandusevangelist, Nigeeria

Külastasin ühe advokaadi kodu. Kui esitlesin meie värvilist viieosalist seeriat, mille pealkirjaks on "Piiblinäitus", oli ta kohe huvitatud ja ostis nad kohe oma isikliku raamatukogu jaoks ära. Ta ei teadnud siis veel, et ka kahel naabripoisil oli suur huvi raamatute vastu, mis sellest, et muudel põhjustel. Need kaks poissi, kes elasid sealsamas läheduses, olid hoolega ilusaid raamatuid uurinud ja tegid juba nende jaoks plaane. Hiljem, kui advokaat ja ta naine kodust lahkusid, murdsid poisid nende korterisse sisse, leidsid raamatud ja põgenesid nendega, jättes maha vaid esimese köite. Advokaat oli just esimese köite lahti teinud ja oma nime sinna sisse kirjutanud. Seega varastasid poisid vaid köited 2-5, mis olid kõik veel oma algsetes pakkides.

Nad võtsid raamatud ja läksid otsejoones raamatumüüja juurde. Too tahtis neid raamatuid küll, kuid vaid tervet komplekti. Nii oli ta nõus maksma poistele osaliselt ette, kui nood olid lubanud, et toovad ka esimese köite ning on valmis ülejäänud raha siis saama. Poisid võtsid raha, tõotasid tagasi tulla ning lahkusid – seda vaid selleks, et raha pooleks teha ja lahku minna. Üks läks naaberlinna, et veidi aega varjul olla. Teine otsustas end mõnda aega samas linnas peita.

Samal ajal olid advokaat ja ta naine väga kohkunud, kui leidsid, et neid oli röövitud. Nad olid eriti endast väljas, kui leidsid, et nende hinnalised uued raamatud olid nüüd kadunud. Muidugi teatasid nad juhtunust politseisse, kes hakkas kahte äkitselt kadunud poissi otsima.

Juba sel ajal, kui poisse alles otsiti, saatis advokaat mulle teate, milles soovis tungivalt, et ma teda külastaksin. Läksin kiiresti ta korterisse ja kuulsin lugu sissemurdmisest. Juba siis oli ta valmis ostma varastatud raamatutele asenduskomplekti ning ta tellis nad uuesti.

Möödus vaid veidi aega ja ma nägin seda advokaati uuesti. Seekord tuli tema minu maja juurde, suur naeratus näol. "Mu raamatud saadi kätte!" ütles ta võidukalt. Siis seletas ta, et see noormees, kes selles samas linnas peidus oli, leiti politsei poolt üles ning võeti vahi alla, kus ta sissemurdmise ja varastatud raamatute edasimüümise üles tunnistas.

Siis oli advokaat politseijaoskonda läinud ja oma kallid raamatud tagasi saanud. Jaoskonnas rääkis ta naisega, kes oli piirkonna tähtsuselt teine kriminaalohvitser ja tegeles selle sissemurdmise juhtumiga. Naine vaatas neid ilusaid raamatuid ja hüüatas: "Ma pean endale ka ühe komplekti muretsema!"

Kogu lugu lõppes nii, et advokaat oli õnnelik, sest ta sai oma raamatud tagasi. Need kaks hirmunud poissi said loodetavasti ühe hea õppetunni eluks. Kriminaalohvitser oli samuti õnnelik, sest ma läksin talle kohe külla – ning ta on nüüd mult terve raamatukomplekti ka endale ostnud! Ja mina? Mina olen õnnelik teadmises, et töötan vaimustava Jumala heaks, kes töötab salapäraseid teid pidi, et oma imetegusid ellu viia.