Õilis töö
Avaldatud 24.6.2008, rubriik Päeva sõna
"Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda nägema seda, mis on pärast teda?" (Koguja 3:22).
Üks töökas noor kirjandusevangelist Ruandas lausa säras rahulolust oma laulatusel, kui tervitas hulka väga mõjukaid inimesi ja valitsuse ametnikke, kes ta külalisteks olid.
Inimesed uurisid: "Mida see noormees ometi teinud on, et kõik need prominendid ta laulatusele tulevad?"
Ta selgitas neile: "Ma olen tõepoolest tähtis mees, tänu Jumalale, sest ma teen maailma kõige üllamat tööd.
"Kui on olemas töö, mis on teistest tähtsam, siis on see meie trükiste avalikkuseni viimine ning seeläbi nende Pühakirja uurimisele juhatamine" (Ellen G. White, "Tunnistused kogudusele", 4. osa, lk 390).
Vaadake, ma olen neile inimestele raamatuid müünud ning neist on saanud mu isiklikud sõbrad."
Ustavad kirjandusevangelistid Ida-Aafrikas on häid sõnumeid sealsetesse "kõrgustesse" viinud. Keegi neist suutis Tansaania presidendile, Julius Nyerele, sügava mulje jätta. Ühel suurel kogunemisel valitsuse uue projekti avamise auks ütles ta: "Meie hulgas on grupp inimesi, kes hoolitsevad oma tervise eest. nad ei kasuta tubakat ega alkohoolseid jooke. Nad peavad meie seadust, on töökad vaatamata sellele, et laupäeviti puhkavad. Kui kogu Tansaania nende eeskuju järgiks, saaks meie riik peagi isemajandavaks."
Meie raamatud on samuti jätnud erilise mulje Keenia presidendile, Daniel Arap Moile. Kui pastor Bekele Heye Ida-Aafrika divisjonist delegatsiooni presidendiga kohtuma viis, esitas too grupile väljakutse: "Kas te loete ka selle väikese daami, Ellen White'i kirjutisi nagu mina? Tema raamat "Haridus", mis on paljude aastate eest kirjutatud, on uuem kui tänapäeva koolisüsteemid. Me sooviks oma riigi süsteemi selle raamatu nõuannete järgi paika panna."
Võibolla on just need raamatud aidanud sellel tuntud aafriklasest juhil jõuda nende sügavate veendumusteni, mida ta tihti väljendab: "Valitsus ei saa usuvabadust määrata; see on juba niikuinii üks inimeste põhiõigustest."
Meie Issand on andnud meile käsu "minna... teelahkmetele" ja anda evangeeliumikutse üle inimestele, kes on kõrgetel kohtadel. Mõned kirjandusevangelistid tõmbuvad selle väljakutsuva ülesande ees kössi. Kuid need, kelle usk neile sellisteks tegudeks julguse annab, saavad tihti meeldivaid kogemusi.
Praegu võime kõik saada vaid pisut maiku sellest piiritust rõõmust, mida kogeme, kui Issand oma ustavatele sulastele naeratab ja ütleb: "Mine oma isanda rõõmupeole". Veeta kogu oma elu Tema teenistuses – kuidas saaks keegi selle hindamatu eesõiguse väärtust määrata?
Jumala tõde peab leidma tee rahvaste juhtide ja õpetajate koju ja kätesse. Palvetagem täna selle eest.