Pekske nad surnuks: 1. osa

Angelwing ja Nuria on kaks noort naist, kes Sabahis kirjandusevangelistidena töötavad. Nende vanuseks on vastavalt üheksateist ja kaheksateist aastat. Nad kuulsid Issanda kutset saada kirjandusevangelistideks ning ulatada kirjanduse abil käsi nendele, kelleni pole veel jõutud.

Pärast mõningate kogemuste saamist jätsid nad oma sõbrad ja kaas-kirjandusevangelistid Kota Kunabalu, Sabahi pealinna lähedal Borneo saarel ning läksid tööle Kuala Penyu piirkonda, Dusuni hõimu. See kolimine oli karm! Inimesed olid ebasõbralikud ja isegi vaenulikud. Jumal siiski õnnistas neid ning nad viisid kirjandust edukalt paljudesse kodudesse.

Siis, ühel hommikul, see juhtuski. Nad jõudsid ühe eriti suure maja uksele. Majaomanik tervitas neid ning kutsus nad sisse, et nad võiksid oma külastuse põhjust selgitada. Maha istunud, kuulas mees neid mõnda aega tähelepanelikult. Siis hakkas ta närviliselt toolil nihelema. Järsku kargas ta jalule! "See ei ole hea! Kuidas te julgete selle kogukonna rahu oma kurjast lähtuva kirjandusega häirida! Te räägite valet, valet, valet! Te väärite surma!" karjus mees vaenulikus raevuhoos, kui noori naisi majast välja lükkas.

Ängistatult ja väga puudutatult kiirustasid Angelwing ja Nuria mehe kodu juurest minema. Pilgu alt väljas, peatusid nad palveks. Kuidas nad edasi pidid toimima? Nad polnud kunagi midagi nii hirmutavat kogenud. Kuid kui nad palvetasid, rahustas Jumala rahu nende pingul närve ning nende julgus tuli tagasi.

Hiljem samal päeval tegid nad puhkepausi tee kõrval asuva puu all. Siis märkasid nad üht noort meest kiiresti teed pidi nende poole astumas ja keppi vibutamas.

"Kas teie olete need kaks daami, kes kogukonnas sellist rahutust tekitavad?" nõudis ta.

"Me müüme häid raamatuid," vastasid nemad.

Latot, see noormees, hakkas nende peale kisama: "Teil pole komberaasugi! See pole õige, käia inimeste kodus ilma nende nõusolekuta ja niimoodi rahu häirida. Kelleks te end õige peate?" Tähendusrikkalt kõikus toigas tüdrukute pea kohal aina lähemale.

Mõtteis palved kaitse pärast, ootasid tüdrukud, kuni mees raevu välja elas. Lõpuks sai ta vihane sõnavool otsa. Kepp lõpetas vibutamise. Ta hakkas maha rahunema. Siis ütles ta tüdrukute üllatuseks: "Rääkige mulle, mida te täpselt teete?" Loe selle loo ülejäänud osa homme hommikul. Siis näed, kuidas Püha Vaimu töö läbi selle noormehe südames tehti armu imetegu.

Täna palvetame inimeste eest nagu Latot ning see ebasõbralik mees, kes käskis meie kaht kirjandusevangelisti karistada. Neid on palju. Nad vajavad Jumalat ning Tema armastust oma südamesse.