Globaalmisjon ja kirjandusteenistus: 3. osa

Kui ma seda küla külastasin ja neid noormehi nägin, leidsin, et nad olid asutanud koguduse, millesse kuulus 54 ristitud liiget. Nad olid nii elevil selle pärast, mida tegid. Päev päeva järel jätkavad nad kirjanduse müümist ja Jumala sõnumi seemne levitamist. Kui kellelgi tekib sügavam huvi, annavad nad piiblitunde.

Praegu töötab kogu maailmapõllul umbes üheksateist tuhat Globaalmisjoni pioneeri. Suur hulk neist kasutab kirjandusteenistust veel puutumata aladele evangeeliumi viimise vahendina. See on üks vähestest efektiivsetest tööriistadest, mis meil on – meie raamatud, pamfletid ja muu trükimaterjal. Tegelikult, kui mult küsitaks, kuidas kirjandusteenistus käib kokku Globaalmisjoni programmiga, vastaks ma, et see töötab pioneeride programmiga käsikäes.

Trükisõna ei igane. Ma ei ürita öelda, et muud kommunikatsioonivahendid nagu Internet, elektronpost, elektrooniline meedia ei too endaga kaasa kasvu; kuid need, kes kergelt trükisõna lõppu ennustavad, on unustanud ühe väga olulise faktori – see on see, mida misjonitöö tegijad kutsuvad 10/40 aknaks – selle ristkülikukujulise osa (10-40 kraadi põhjalaiust) maailmast, mis tuleb üle Gibraltari väina, liigub üle Põhja-Aafrika, üle India lõunatipu Jaapani idarannikuni välja; suundub siis põhja ja tuleb üle Siberi ja läbi Lõuna-Itaalia. Selles ristkülikus elab vähemalt 60 protsenti maailma elanikkonnast. Selles ristkülikus elab vaid umbes 10 protsenti maailma seitsmenda päeva adventistide koguduse liikmetest.

Võin kinnitada, et enamikul nendest inimestest pole e-posti aadressi, enamikul pole televiisorit ja paljudel neist isegi mitte raadiot. Need piirkonnad on majanduslikes raskustes. Nad loevad ja väärtustavad kirjandust, kui seda endale muretseda saavad, isegi selle kõige tagasihoidlikumas vormis. Nad on selle järele näljas. Nad on valmis seda õhinal vastu võtma.

Julgustussõnad kirjandusevangelistidele? Minu toetus on kindlasti nendega. Läbi Püha Vaimu poolt inspireeritud sõna on meile öeldud, et kirjandusteenistus saab olema üks viimastest teenistustest, mis aegade lõpul meie kogudustest kaob. See näitab, et see jätkab oma tööd kuni päris lõpuni. Sellel on oma põhjus. Kirjandusteenistus on üks näide sellest, mis võimalused meil on kirikus, millel on kõik võimalused sõnumi esitamiseks, ning on põnev olla osake sellest.

Ma ei taha vähendada teiste kuulutusprogrammide olulisust, vaid lihtsalt näidata, et need on enamasti suunatud mingile kitsamale teenistuse osale. On eluoluline, et me hariks oma noori, ja tähtis, et rakendaksime programme, mis toidaksid vaeseid, ning viiksime ellu muid misjoniteenistusi oma koguduse juures. Kuid kirjandusevangelistid on need, kes on haaratud inimestele terve sõnumi viimisesse. Ma tahaksin julgustada meie kirjandusevangeliste tunnetama, et nad on lõpuaja koguduse osa, et neil on lõpuaja sõnum ning et nemad viivad suurepärasel viisil selle sõnumi avalikkuseni. Olge julged, kirjandusevangelistid, teie kanda on terve igavene sõnum – ning te olete Globaalmisjonile üliolulised.