JUMAL VASTAB PATUSE PALVETELE

Luuka 18:13 ütleb tölner: «Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!» Johannese 9:31 toodud loos pimedana sündinud mehest, loeme: „Jumal ei kuule patuseid.“ Psalm 66:18 ütleb, et kui meie südames on nurjatust, siis Issand ei kuule meid.

Oletame, et sina oled üks, kelle südames on nurjatust. Kuidas sa sellest siis lahti saad? Sa ei saa seda ise teha. Ainus viis nurjatusest oma südames vabaneda on tulla Jumala juurde. Ja seda saab teha vaid läbi palve. Kui aga Jumal ei kuule meid enne, kui me oleme nurjatusest oma südames vabanenud, siis kuidas me sellest lahti saame ilma Tema abita? Me oleme lõksus! Kas oled kunagi selle üle mõelnud?

Mis oli selle salmi „Jumal ei kuule patuseid” kontekst? Selleks oli paranemine – sündis ime!

Kui minu südames on nurjatust, siis ei pruugi Jumal kuulda minu erilisi palveid paranemise või imede või teiste õnnistuste pärast. Aga kindlasti kuuleb Ta seda, kui inimene palub Temalt abi nurjatust südamest vabanemiseks. Seda Ta peab kuulma. Kuid ometi on inimesi, kes tunnevad, et nende palved ei jõua nende peast kõrgemale, sest nad ei tunne end veel täiuslikena, kuna eksivad ikka veel ja langevad iga päev.

Loe lugu pidalitõbisest, kes sai puhtaks. See näitab selgelt, et Jumal kuuleb alati patuseid, kui nad hüüavad Tema andestuse ja vabastava väe poole. Mitte kõik asjad, mida me palume, ei pruugi olla Jumala tahtega kooskõlas, kuid alati on Jumala tahe “puhastada meid patust, teha meid oma lasteks ja aidata meil elada püha elu.” (Ajastute igatsus, lk. 266)

Ära lase Saatanal end lahutada palve-suhtest Jumalaga oma vigade ja eksimiste tõttu. Igale patusele, hoolimata sellest, kui kaugele on ta Jumalast läinud – kas ta on isamajale lähedal või ikka veel sigade aedikus – on abi kindlustatud. Kui keegi hüüab Jumala poole andestuse ja Jumala tervendava väe järele, mis puhastaks ta südame, siis võetakse teda alati kuulda.