Veel Vietnamist

K. O. Tan, kirjandusevangelist Hiinast, külastas aeg-ajalt Jumala raamatutega Vietnami. Kui ta oli Cholonis, Vietnamis, oli Tan vastpöördunute ja teiste karjaseks, kuid mõeldes linnas eesseisvast töökoormast, tundis ta, et peab edasi liikuma. Kuigi ta pidas väikese grupiga kirjavahetust, lagunes see aja möödudes ikkagi laiali. Oma kolmandal ja neljandal reisil Saigoni suutis ta üles leida vaid ühe algse grupi liikmetest. Selle mehe tunded koguduse vastu olid täiesti jahtunud – tavaline tulemus, kui lambad karjaseta jäävad.

Kui juhuslikud hiina kolportööride külastused välja arvata, ei olnud adventsõnumil Vietnami rahvale enne 1929. aastat erilist mõju. Augustis saabus Saigoni R. H. Wentland oma naisega, esimesed misjonärid selles piirkonnas.

Mõistes kirjanduse tähtsust, millega inimesteni jõuda, tellis pastor Wentland portsu prantsuskeelseid traktaate. 1930. aasta märtsis müüsid Wentlandid neid traktaate ukselt uksele. See väike algus oli eelmaik kirjandusprogrammist, mis jõudis sadade tuhandete Vietnami elanikeni.

Hiljem, 1930ndatel telliti Prantsusmaalt väikeseid raamatuid ja brošüüre ning neid müüdi väga edukalt. Ometi oli suur vajadus vietnamikeelse kirjanduse järele. Kuna aga tundus, et sellele pole lähitulevikus lootust, telliti veelgi prantsuskeelset kirjandust.

1931. aastal töötas Vietnamis kuus regulaarset kirjandusevangelisti. Pastor Wentland õpetas need mehed välja ja käis neil abiks, kuni Prantsuse ametnikud nad vahistasid. Kirjandustööd takistasid paljud piirangud, kuid neile vaatamata võtsid paljud raamatutes ja traktaatides leiduva sõnumi vastu. Üks tore kuueliikmeline prantsuse pere said kõik adventistideks. Nad on aastate jooksul ustavateks adventistideks jäänud.

Kui kolportöörid üle kogu Vietnami tööd tegid, leidsid nad palju inimesi, kes soovisid väga lugeda, kuid palusid kirjandust nende endi keeles. Kirjandusevangelistid käisid pastor Wentlandile peale, et saada vietnamikeelset kirjandust, ja ta mõistis selle vajaduse rahuldamise suurt tähtsust. Ta ütles neile: "Me peame teie palvet misjoniprogrammi olulisimaks. Ma kirjutan ise mõned traktaadid, mida saate kasutada." See oli 1934. aasta. Pastor Wentland pidas oma sõna ja kirjutas viis vietnamikeelset traktaati: "Jumala Sõna", "Surnute olukord", "Jumala seadus", "Jeesus, meie Päästja" ja "Teine tulemine".

Kirjandus, mida nendel algusaastatel Vietnamis levitati, sai hilisematel aastatel koguduse kasvu juures oluliseks teguriks. Kui 1970ndatel sõda tõsiseks läks, jätkasid need raamatud ja traktaadid evangeeliumi kuulutamist, vaatamata sellele, et pastorid ja kirjandusevangelistid pidid piirangute raames töötama ning mõned sunniti koguni tegevust lõpetama.

Vietnam vajab meie palveid. Sealsed inimesed on näljas evangeeliumi järele. Inimesi võib küll takistada evangeeliumi kuulutamast, "kuid Jumala sõna ei ole ahelais".