Pärast paljusid päevi

Kirjandusevangelistidel pole alati eesõigust näha oma töö vilju. Nad külastavad peresid, müüvad raamatuid või ajakirju ja ehk veedavad kodus lühikese palvehetke. Hiljem viiakse raamatud kohale ja töölised lähevad siis edasi järgmistesse kodudesse, inimeste päästmise koorem raskelt südant rõhumas.

Ed Sumpterile, kes on kirjandusevangelist Lõuna-Atlandi liidus, sai ühel päeval osaks eesõigus näha mõningaid oma töö vilju. Jah, seeme, mida ta oli külvanud mõni aasta varem – kirjandus – oli idanema läinud, kasvanud ja vilja kandnud. Üks truu pikaajaline kirjastusjuht saatis südantliigutava loo sellest, kuidas hulk inimesi leidsid kalli tõe ja võtsid vastu Jeesuse kui nende isikliku Päästja.

Kümne aasta eest sai üks kirjandusevangelist Raleighis, Põhja-Californias, tellimuse "Kodustele piiblilugemistele" naiselt, kellele raamat sellist muljet avaldas, et ta läks välja ja võttis selle ostmiseks laenu ning suunas kirjandusevangelisti siis ühe oma sõbra juurde, kes samuti sama raamatu ostis. Kättetoimetamise ajal keeldus naise abikaasa, kes oli hasartmängur ja salaviinamüüja, talle raamatuostmiseks vajalikku raha andmast. Kirjandusevangelist soovitas naisel puuduoleva summa kuskilt laenata ja seda ta tegigi.

Ühel hingamispäeval külastas see kirjandusevangelist Raleigh' kogudust. Hingamispäevakooli lõpus tutvustas end talle üks naine ning ütles, et on see, kellele ta kümne aasta eest raamatu müüs. Naine jutustas talle, kuidas ta kolm aastat enne mehe toonast külastust oli ühe unenäo näinud. Selles unenäos nägi ta, et seitsmes päev oli hingamispäev ja et see sõber, kes samuti raamatu ostis, oli temaga nõustunud. Ta jutustas, kuidas ta oli mõnda aega suure huviga ostetud raamatut uurinud ning kuidas ta huvi vahepeal kahanes, kuni nende kogukonda kolis üks Raleigh' koguduse liige. Naise huvi tõusis siis uuesti ja ta otsustas adventistidega ühineda.

Siis asus ta vaikselt oma pereliikmete võitmiseks tööle. Ta ütles: "Mu isa, ema ja nende lastest üksteist on siin. Mu abikaasa, endine salaviina müüja ja hasartmängur, on üks kohalikest kogudusevanematest ja meie kaheksa last on siin, mis teeb kokku kakskümmend kolm meie pere liiget. See sõber, kellele te samuti raamatu müüsite, võttis samuti tõe vastu, kuid on nüüd puhkama läinud ja ootab Eluandja kutset. Temaga koos on meid kakskümmend neli. Me oleme kõik nii õnnelikud."

Selle kirjandusevangelisti südant täitis ülevoolav rõõm, andes talle uut julgust Meistri heaks töötades edasi rühkida.

"Intelligentset, jumalakartlikku, tõde armastavat raamatuesitlejat tuleks austada, sest tema koht on võrdväärne evangeeliumitöölisega" (Ellen G. White, "Kolportööritöö", lk 44).