Rajati terve kogudus

Avaldatud 18.9.2008, rubriik Päeva sõna

"Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtviisi head" (Koguja 11:6).

Tindipiisk võib panna miljoneid mõtlema. Trükisõnas on vägi. Järgmine lugu kaunilt ja väikselt Trinidadi saarelt toob selgelt välja kirjandusteenistuse toetava mõju.

Selle "Koduste piiblilugemiste" raamatu müüs nähtavasti William Arnold, üks varajastest kirjandusevangelismi pioneeridest. Ta oli esimeste hulgas, kes viisid sõnumi Trinidadi saarele. Selle raamatu ostjaks oli 1892. aastal presbüterlasest pastor San Fernandos, kes kinkis selle auhinnana A. Roopchandile, sest ta suutis lugeda peast kõige rohkem piiblitekste. Aastaid väntsutati raamatut selle mehe kodus ringi; mõnikord kasutati lausa uksetõkistina.

1929. aastal mängisid siis juba suureks kasvanud perepoeg, Ezekiel Roopchand, ja teised selle raamatuga mingit mängu. Järsku tõmbas ta tähelepanu ühe lahtivajunud peatüki pealkiri. Nähtavasti avas Püha Vaim raamatu õigel hetkel õigelt kohalt. Ezekiel Roopchand asus lugema ja temas tekkis tõsine huvi. Ta hakkas otsima teiste isast maha jäänud raamatute hulgast sarnaseid raamatuid. Nii avastas ta ka teise aarde – "Suure võitluse". Sellele oli kirjutatud sama aasta – 1892 – ning nähtavasti oli selle müünud seesama kirjandusevangelist.

Peagi pidasid Ezekiel Roopchand ja mõned ta naabrid hingamispäeva. Peaaegu terve aasta said nad hingamispäeviti kahe lähedalasuva mangopuu varjus kokku. Nende arv kasvas ja nad ehitasid endale väikese kirikuhoone. Kõik liikmed olid pärit Ida-India saarestikust.

See kõik juhtus seepärast, et see ustav kirjandusevangelist William Arnold armastas inimesi. Ta jättis oma pere ja sõbrad, kõik mugavused, mida ta kodu pakkus, et minna ja külvata trükisõna abil evangeeliumiseemet. Oli see seda väärt? Kindla peale oli! William Arnold ei saanud nähtavasti kunagi teada oma ustava töö tulemustest, kuid ühel päeval üsna pea kohtub ta Ezekiel Roopchandiga ja kõigi teistega, kes Jumala tõest selle tõttu kuulsid, et tema paljude aastate eest neid raamatuid müüs. Ja see pole sugugi veel kõik. Nende inimeste arv on alates 1929. aastast kindlasti kasvanud ning nüüd ootab seda truud kirjandusevangelisti ees suur üllatus.

"Meie trükised külvavad nüüd evangeeliumiseemet ja on vahendiks sama paljude inimeste Kristuse juurde toomisel kui suuline sõna. Terveid kogudusi on loodud tänu nende trükiste ringlusele" (Ellen G. White, "Kolportööritöö", lk 150).
Jaga Facebookis