HEA USUVÕITLUS

Mis on usuvõitlus? Usk on usaldus. Keda sa usaldad? Seda, keda sa tunned. Kui sa õpid tundma kedagi, kes on usaldusväärne, siis on sul usk. Jumala tundmine viib Tema usaldamiseni. Kui sa õpid tundma kedagi, kes on absoluutselt usaldusväärne, siis sa ei saa teha muud, kui teda usaldada. Seega ei ole usk saavutatav harjutamisega. See on Jumala tundmise tulemus. Usk ei tule iseenesest nende juurde, kes seda otsivad, vaid nende juurde, kes mitte ei otsi usku, vaid Jeesust. Kui otsime Jeesust, siis õpime Teda usaldama. Kui õpime Teda usladama, siis laseme Temal võidelda vaenlasega lahinguväljal meie eest ning saavutada edu, mida nii paljud meist on tulutult saavutada püüdnud. Usuvõitlus ei ole midagi muud kui pingutus tulla iga päev lähedasse ja isiklikku suhtesse Issanda Jeesuse Kristusega.

Usuvõitlus hõlmab endast igapäevast pühenduselu. Võitlus hõlmab pidevat ühendust Jeesusega. Ja kui meie võitleme usuvõitlust, siis on Tema lubanud meie eest võidelda patuvõitlust. Nii mõnedki meist on pikka aega võidelnud patuvõitlust ning nüüd ei ole neil enam aega ega jõudu usuvõitluseks. Võib-olla oled sinagi sellesse lõksu langenud? Üks põhjustest, miks kristlase elu on nii kahetsusväärselt raske, on see, et me võitleme vale võitlust, peame valet lahingut ja võitleme seal, kus tegelikult võitlust ei ole, selle asemel, et võidelda seal, kus seda on vaja. Kristlase elu ja lunastus on koondunud suhtesse, kui sellest suhtest õigesti aru saadakse.

Kristuse läbi lunastuse saamise eeltingimuseks on, et Kristus on täielikult meie Päästja. Usk Jeesusesse päästab meid ja meie teod on selle tulemus, mitte kunagi pääste põhjus. Nii kutsubki Jumal meid võitlema õiget võitlust. Kui palju aega, mu sõber, on sellest möödas, kui sa viimati istusid maha ja mõtlesid lunastusega seotud asjadele? Või millal oli see, kui sa viimati vaatasid neli tundi televiisorit ja pärast imestasid, et kuhu küll see aeg nii kiiresti kadus? See, mille üle me mõtiskleme, on see, kuhu me lõpuks välja jõuame. “Kui meie silmad on kinnitunud Kristusele, siis ei peatu Vaim enne, kui on muutnud meie hinge Tema kuju sarnaseks.” – Ajastute igatsus, lk. 302.