“ISSAND ON TÕESTI ÜLES ÄRATATUD!”

Rändurid leidsid koosolijad erutuses. Toas viibijad tänasid ja kiitsid Jumalat, öeldes: “Issand on tõesti üles äratatud ja on end näidanud Siimonale.” Seejärel jutustasid rändurid tõttamisest hingeldavaina oma imeväärse loo, kuidas nendega lootusetul ja masendaval teekonnal oli liitunud Võõras. Imetluse ja lootusega jutustasid nad, kuidas Ta avas nende mõistusele Pühakirja ja kuidas nad kutsusid Teda jääma öömajale. Nad jutustasid, kuidas nad valmistasid õhtusöögi ja kuidas Külaline oli toidu õnnistamiseks käed välja sirutanud, ning nad tundsid Ta ära. …

Nad olid just loo lõpetanud ja mõned ütlesid, et ei suuda seda uskuda, sest see on liiga hea, et olla tõsi, kui äkki seisis nende keskel veel Keegi. Kõigi silmad kinnitusid Võõrale. Keegi polnud ju sissesaamiseks uksele koputanud. Keegi polnud tulija samme kuulnud. Jüngrid olid ehmunud ja mõtlesid, mida see tähendab. Seejärel kuulsid nad häält, oma Issanda tuttavat häält. Selgelt ja arusaadavalt kõlasid Tema huulilt sõnad: “Rahu olgu teile!”

“Siis,” kirjutab Johannes, “said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes. Jeesus ütles nüüd neile taas: “Rahu olgu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid.” Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: “Võtke vastu Püha Vaim!” …

Keegi ei tohiks enesekindlalt astuda Jumala töösse. Mehed ja naised ärgu mingu tööle ilma, et Püha Vaim on ilmselgelt nendega. Ainult Püha Vaimu juhtimisel saavad Kristuse järelkäijad töötada nii nagu töötas Tema.

Sel õhtul näitas Kristus jüngritele oma käsi ja jalgu, et kellegi mõtteisse ei jääks kahtlust, et Tema oli Kristus. “Vaadake mu käsi ja jalgu,” ütles Ta, “et see olen mina ise! Puudutage mind kätega ja vaadake, sest vaimul ei ole ju liha ega luid, nõnda nagu te minul näete olevat!” … “Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud.” Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama ja ütles neile: “Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist.” – Käsikiri 113, 1897.