Kuna elan kõrbelises piirkonnas, on mu tagaaias mitut tüüpi kaktusi. Need on mulle väga kallid, sest kuulusid mu emale. Nende õied on nii suurepärased ja värvilised, et nad üllatavad mind igal aastal. Mõnel kaktusel on väga suured ja uhked õied, teistel jällegi pisikesed. Kõik need on vapustavalt kaunid! Raske on mõista, kuidas need karmi välimusega, lehtedeta taimed, kellel on okkaline tüvi, on suutelised nii värvikat ilu tekitama. Need kaktused annavad mulle lootuse, et Jumal suudab minu elu oma auks kasutada.
Pärast ülestõusmist selgitas Jeesus jüngritele, mida on Pühakirjas Temast räägitud (Luuka 24:45). Jeesus ütles: „Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist. Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas. … Teie olete nende asjade tunnistajad.“ (Luuka 24:46−48) Jeesus väljendas jüngritele selgelt kristliku koguduse peamise kuulutuse: pattude andeksandmine Tema nimes. Nad olid Tema tunnistajad ja Tema käskjalad, kes pidid head sõnumit kuulutama. Aga kui vaatame lähemalt, näeme, et nad olid karmi välimusega, kehvas riides inimesed. Kuidas said nad olla Jumala käskjalad abivajavale maailmale? Jeesuse järelkäijate hulgas olid äkilised kalurid, vägivaldsed mässajad, põlatud ärimees ja kahtlase mainega naine. Kahtlemata olid nad karmi välimusega ja okkalise tüvega kaktused. Kuidas pidi neil olema võimalik täita oma põlvkonnale andestuse käskjalg olemise ülesanne? Tore, et küsisid. Jeesuse arm võttis nende elu üle ja neile tõotati vägi kõrgelt Püha Vaimu kaudu (Luuka 24:49). Ja nii leiame nad Apostlite tegude raamatu 2. peatükist, kus nad said Püha Vaimuga ristitud ning kõrb puhkes õide ja täitis maa värvikirevate õitega. Palugem Jumalalt Tema Vaimu väge, et täita oma ülesannet kuulutada evangeeliumi oma põlvkonnale, sest „see aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist“ (2. Kiri korintlastele 4:7).
Minu vastus: