Ühe pühendunud kirjandusevangelisti mõju

Kirjandusevangelistid mitte ainult ei mõjuta eraldi iga kodu, mida nad külastavad ning kus raamatuid müüvad, vaid võivad olla ka kogudusele elustavaks mõjuks.

Carino kogudus Paniquis Tarlacis oli peaaegu surnud. Alles oli vaid kolm liiget ja misjon kavatses koguduse laiali saata, kuid tänu entusiastlikule kirjandusevangelistile sai sellest üks ligitõmbavamaid kogudusi Põhja-Muzoni misjonis.

Kui kirjandusevangelist Roque Vitin märkas, mis Carino koguduses toimus, ostis ta koguduse lähedale maja. Ta näitas, et kirjandusevangelist võib adventkirjanduse müümisega korralikult teenida. Tema veenmistöö tulemusena sai Cornelio Castelost – ühest järelejäänud koguduseliikmetest – kirjandusevangelist. Nende ühiste pingutuste abil veendi ka Teofile Guzmani hakkama täiskohaga kirjandusevangelistiks. Carino koguduses oli tekkinud uus elu. See hakkas kasvama. Teisi, kaasa-arvatud Pacifico Caspet, Evangelino Laurelit, Nestor Marcost ja Pedro Rambaoat, mõjutati ka kirjandusevangelistiks hakkama.

Need kirjandusevangelistid alustasid barrio (küla) kiriku lähedal onnikoosolekute pidamist. Paljud huvitatud hakkasid teenistustel käima. Teiste hulgas olid ka Buenaventura Caspe, Felipe Carace ja Augusto Reyes, kes ka peagi kirjandusevangelismi meelsusest osa said ja kolportööritööd alustasid.

Kolportööride Caspe ja Vitini töö läbi ristiti neli inimest ning neist said Carino koguduse liikmed. Teofilo Gusmani kaudu tõi Issand tõe juurde veel viis inimest. Pacifico Caspe võitis oma venna, Arsenio, ja sõbra, Fernando Ancheta juuniori. Hiljem ühines kogudusega ka Alfredo Caspe ja kõik kolm kogudusega liitunud meest astusid Carino kirjandusevangelistide kasvavasse armeesse.

Carino kogudus elavnes väga, selle asemel, et surra. Peagi oli koguduses kuuskümmend kolm liiget ning seitsekümmend inimest käis hingamispäeval kirikus. Töötas ka kahe õpetajaga mitmeklassiline valitsuse poolt heakskiidu saanud kool, kus käis nelikümmend kaks õpilast. Püstitati uus ja suurem kirikla.

Lühikese ajaga oli Carino kogudusel kolmteist kirjandusevangelisti ja Carino kolportöörid tõid kokku kogudusse kakskümmend kaheksa inimest. Milliseks õnnistuseks on kogudusele pühendunud kirjandusevangelistide meeskond!

"Need, kes peavad Jumalat igas asjas esimeseks ja viimaseks ning asetavad Ta parimale kohale, on maailma õnnelikemad inimesed" (Ellen G. White, "Kuulutus noortele", lk 38).