Imed Siberis: 2. osa

Avaldatud 18.3.2008, rubriik Päeva sõna

"Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas!" (Ilmutuse 15:3).

Eilses loos saime teada, kuidas Jumal hoolitses vajalike rahasummade eest, et saata raamatud Siberi isoleeritud piirkondadesse. Jumal puudutas ühe inimese südant, kes andis 18000 dollarit, et see projekt võimalikuks saaks. Täna näeme, kuidas Jumal muretses ka selle pärast, kuidas need hinnalised raamatud nendes erinevates piirkondades, kuhu nad toimetati, laiali jagatud said.

Howard Scoggins jätkab: "1998. aasta veebruaris sõitsin ma raudtee lõppu jõudnud raamatulastile järele. Seal elab üks meie pastor ning ma leidsin raamatud eest, ilusasti tema kahetoalisesse elamisse mahutatud. Leidsin kolm uut bussi, mis pidid graafiku järgi vaid kahe päeva pärast lahkuma selle väikese linna suunas, kuhu pidin raamatud saatma, et helikopteripiloot nad oma lendudele kaasa saaks võtta. Uurisin, kas nad võtaksid raamatud peale – umbes kolm tuhat eksemplari. Nad olid nõus seda tegema ning küsisid hinnaks 25 protsenti sellest summast, mida oleks küsitud selle transpordi eest, mida mul algul kasutada soovitati.

Siis küsisin, kas mul oleks võimalik raamatutega kaasa sõita, kuid nad keeldusid kindlalt, küsides: "Kas te oma elust ei hooli? Külma on 40 kraadi ja me sõidame eikuhugi. Meil läheb sihtkohta jõudmiseks umbes neli päeva, kui masinad tee peal katki ei lähe. Mida me teiega siis peale hakkame, kui midagi katki läheb? Kindlasti mitte!" Alles siis mõistsin ohtu ja ei nõudnud enam, et nendega kaasa saaks minna.

Kaks kuud hiljem sai Howard teada, kuidas Issand oma imelisel viisil hoolitses selle eest, et need raamatud nendes kohtades, kuhu nad saadeti, ka laiali jagatud saaksid. Ühes külas, kus helikopter peatus, et piima kohale viia, nägi üks naine raamatukaste ja küsis: "Mis neis kastides on?" Kui talle vastati, et need olid raamatud, uuris ta: "Mis sorti raamatud?" Kui ta sai teada, et need olid kristlikud raamatud, levis suur rõõm üle ta näo ning ta ütles: "Oh, meil on selles piirkonnas nii väga kristlikke raamatuid vaja. Kas ma võiks neid osta?" Ta ostis kõik raamatud ära, mis helikopterimehel olid, ning ütles, et müüb nad kõik ise edasi – kirjandusevangelist, kes ei kuulu meie hõimu… veel.

Teistes külades, kuhu piloot reisib – lausa Jäämereni välja – viib ta raamatud erinevatesse poodidesse. Nad müüvad raamatuid ning kui ta järgmisel korral tagasi läheb, viib ta teisi raamatuid ja kogub eelmiste eest makstud raha kokku.

See pole veel selle loo lõpp. Tegelikult on see alles algus. Kui suur rõõm see saab olema, kui kohtume ühel päeval taevas nende inimestega Siberist ja kuuleme, kuidas need hinnalised raamatud nende kätesse jõudsid. Armu ime? Jah, kahtlemata. Jumal kasutab inimesi tööriistadena, kelle kaudu Ta meie päevil oma imetegusid ellu saab viia.

Palvetagem täna taas Siberi pärast. Palvetagem nende tuhandete raamatute pärast, mis leiavad tee tõde otsivate inimeste koju. Jumala Sõna ei pöördu Tema juurde tühjalt tagasi.
Jaga Facebookis