Imed Siberis: 1. osa

Usk on see, mida Venemaal vajatakse. Venemaa on tohutu suur riik ning paljudesse selle osadesse pole Ilmutusraamatu 14. peatüki kolme ingli kuulutus veel jõudnud. Üks osa sellest hiiglaslikust maast on Siber – piirkond, kus on lund ja jääd, külm kliima ja soojad südamed, inimesed, kel pole kunagi olnud võimalust Jumala imelist päästeplaani tundma õppida. Howard Scoggins on divisjoni kirjastusjuht, kes elab Moskvas, ning tema jutustab meile järgmisel kahel päeval nendest paljudest raskustest, mida Siberis ületada tuleb.

"Venemaa pinnal on tohutu suured piirkonnad, milleni pole võimalik mingil muul viisil jõuda, kui vaid helikopteriga suviti ja jõe jääd pidi talviti. Nende piirkondade pärast ei jäänud mu süda enne rahule, kui tõega täidetud raamatud nendes jäistes, vaimulikult pimedates paikades elavate inimesteni jõudsid. Kuid kuidas sinna jõuda? Kuidas saada raamatud nendele isoleeritud aladele? Inimlikus mõistes oli tegu täiesti võimatu olukorraga. Seal ei ole koguduseliikmeid ning seega ka kirikuid mitte. Kui me ka raamatud Siberisse toimetaksime, siis kes neid levitaks? Kes neid transpordiks?

Mu mõistus ütles: "Unusta ära. Sul on niigi palju teha, ilma et üritaksid võimatut korda saata." Kuid mingi vaikne hääl kordas mu sees: "Kui sina seda ei tee, kes siis? Kui sa seda praegu ei tee, kunas siis? Need inimesed pole kunagi kuulnud…"

Issandal oli plaan ja kui ma lõpuks lõpetasin mõistusega asja vaagimise ja Tema häält kuulasin, hakkasid asjad tõe Siberisse viimiseks paika loksuma. Üks koguduseliige ühest väikesest linnast, mis ei ole kaugel põhjas Siberis asuvast Leena jõest, on helikopteri piloot. Seega, kui mul õnnestuks raamatud sellesse linna toimetada, laoks tema nad oma helikopterisse, 50 kuni 100 kilogrammi korraga, ja viiks nad oma lendudel ükskõik, kuhu ma soovin.

Mida see maksaks, et raamatud sinna linna toimetada? See oli esimene raskus. Raudteed pidi on vaja tervet kuud, et last sinna – raudtee lõppu – jõuaks. Siis saaks kesktalvel, kui jää Leena jõel on paks ja turvaline, kasutada veoautot. Juba ainuüksi see on tohutu ettevõtmine. Kuid siis jõudsime projekti maksumuseni. Vajasin umbkaudu 6000 USA dollarit. Kust ma ometi pidin leidma inimesi, kes sellesse projekti investeeriksid? Mainisin sellise projekti ideed ühele inimesele ning tema pöördus järgmise poole ja siis hakkasid asjad liikuma. See teine inimene ütles: "Mina võin seda projekti aidata." Ja seda ta tegigi. Ta ei andnud mitte ainult 6000 USD, vaid 18000, et saata raamatuid kuude Siberi regiooni, kaasa arvatud sinna, kus ootas ees see helikopteripiloot."

Howard Scogginsi süda täitus suure rõõmuga, kui ta sai abi, mida ta tõe Siberisse saatmiseks vajas. Ometi ei olnud veel kõik probleemid lahendatud. Ta pidi ikka veel leidma võimaluse, kuidas nendes piirkondades raamatuid levitada, kuhu ta nad saadab. Loe sellest homme hommikul ja rõõmusta koos Howardiga, kui kuuled nendest tuhandetest meile teadmata viisidest, kuidas Jumal meie eest hoolitseb. Palveta Siberi eest.

MAAL POLE ÜHTEGI PROBLEEMI, MIDA TAEVAS EI SUUDAKS LAHENDADA.