KRIISIREAKTSIOON
Avaldatud 17.5.2009, rubriik Päeva sõna
Saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Lk 22:31-32
Kord olin koos oma vennaga vanaema juures. Mängisime aias puukuuri taga. Me mõlemad käitusime ühtemoodi - olime vaiksed ja viisakad, aga seda niikaua, kuni üks herilane mu venda nõelas. Mina jätkasin endistviisi oma tegevust, kuni üks teine herilane mindki nõelas! Äkki kadus meie vaikne ja viisakas olek ning tulemuseks oli minu ja mu venna elu esimene duett!
Meie reaktsioon kriisihetkel ei ole muutuse näitajaks. See toob lihtsalt esile selle, mis on meie sees. Tavaliselt kiirendab kriis inimese liikumist selles suunas, kuhu ta oli juba liikumas. Kui sa sammud mäest üles, komistad ja kukud, siis püsti tõustes oled enamasti mõne sammu võrra ülevalpool sellest kohast, kus sa kukkusid. Mäest alla minnes ja kukkudes oled püsti tõustes aga hoopis mõni samm madalamal sellest kohast, kus kukkusid. Kukkumise kriis viib sind edasi selles suunas, kuhu sa olid minemas.
Jumal tahab meile selgelt märku anda, kui oleme liikumas vales suunas. Kui kriis tuleb, siis see mitte ainult ei näita meile, mis suunas oleme liikumas, vaid isegi suurendab meie hoogu selles suunas. Kuid meil on võimalus Jumala armu läbi peatada oma hoog ning otsida Tema väge pöördumaks õigesse suunda. Igasugune muutus tuleb alles pärast kriisi.
See on ka üheks põhjuseks, miks tõelisi pöördumisi surivoodil esineb nii harva. Kui miski üldse on kriis, siis on seda kindlasti surm – hetk, mil kohtuvad aeg ja igavik. Kui kriis toob esile üksnes selle suuna, kuhu oleme minemas, kuid ei muuda meid ega anna aega muutusteks, siis kuidas võid sa üldse mõelda, et jätad oma pääsemise võimaluse surivoodile.
„Julgus, meelekindlus, usk ja aukartlik usaldus Jumala päästvasse väesse ei tule ühe hetkega. Need taevased armuannid omandatakse aastate jooksul.” – Kristlik kogemus ja õpetused, lk. 188. Inimliku muutmine taevaseks võtab aega. See toob meie silme ette uue pildi Jumala armastusest. Ta lubab puhuda väiksematel tuultel, mis valmistavad meid ette tugevateks tormituulteks ning panevad meid otsima Temaga suhet, mis ei põhineks hirmul, vaid hoopis armastusel.