ÄRA MÕÕDA ENNAST

Üks tõenditest selle kohta, et oleme lootusetult seotud oma teen-ise olemusega on see, kui Jumalaga suhte otsimist alustanud inimene mõõdab oma käitumise ja oma elu järgi, kas tal on või ei ole toimiv suhe Jumalaga. Või teisiti sõnastades: inimene on põdenud oma tegude alusel taevassesaamise haigust ja avastab siis, et tegelikult päästab teda üksnes uks Kristusesse. Sellest peale hakkab ta pöörama enam tähelepanu Jeesusele ja osadusele Temaga. Samas aga kaldub ta esimesel võimalus mõõtma, mil määral on tema elu nüüd parem tänu sellele suhtele. Ehk oled isegi kunagi seda teinud?

Vestlesin kord inimesega, kellel oli suuri raskusi oma elu elamisega juba siin maailmas, rääkimata siis lootusest igavesele elule. Püüdsin suunata teda Jeesuse juurde ja andsin mõned soovitused, kuidas ta võiks Teda tundma õppida, veetes päev-päeva järel aega koos Temaga. Ja siis lisasin: “Aga vaata, et sa siis homme Jumalaga koos aega veetes ei hakkaks otsustama teievahelise suhte edukuse üle selle põhjal, kuidas sinu elu homme kulgeb. Elu võib sul homme isegi hullemaks minna. Ja tegelikult see sageli nii lähebki.”

Kas oled kunagi tundnud, et mida rohkem sa palvetad, seda raskemaks su elu läheb? Kas oled kunagi avastanud, et mida kindlamalt sa püüad saavutada lähedasemat suhet Jumalaga, seda enam kisub kõik viltu? Kas on sinu elus olnud aegu, kus siis, kui sa annad siiralt kõik oma elus Issanda Jeesuse kätesse, lähevad järgmisel nädalal kõik asjad ainult halvemuse poole? Kas on sinuga kunagi midagi sellist juhtunud? Kord ütles üks minu tudengitest mulle: „Ma olen avastanud, et ilma Jumalata läheb mul palju paremini.“ Ning üks teine tudeng ütles: „Kaks nädalat tagasi otsustasin ma mitte olla enam kristlane ja sellest ajast peale ei ole ma kordagi pattu teinud.“

Me ei tohiks kunagi otsustada oma suhte üle meie käitumise järgi. See on Jumala ülesanne. Jumal mõistab iga inimese üle kohut tema tegude alusel. Meie ei tohi ühegi inimese üle kohut mõista ja kas siia hulka ei kuulu ka mitte me ise? Kui kristlane mõõdab ennast pidevalt ja vaatab niimoodi Jeesuselt kõrvale, siis võibki juhtuda, et tema elu muutub talumatult raskeks. Meie jaoks on raske kogu aeg Jeesusele vaadata ja aktsepteerida seda, et „taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks.“ (Ap 4:12).