JUMAL ILMUTAB OMA SALADUSI KÕIKIDEL AJASTUTEL

Minevikus ilmutas Issand, taeva Jumal, oma saladusi prohvetitele ja Ta teeb seda ikka veel. Olevik ja tulevik on Tema pilgu ees ühtviisi selged ja Ta näitab oma sulastele, mis tulevikus sünnib. Kõiketeadja Jumal vaatas läbi ajastute ja kuulutas oma prohvetite kaudu ette kuningriikide tõusu ja langust sadu aastaid enne, kui need sündmused toimusid. Jumala hääl kõlab läbi ajastute, teatades maailma elanikele, mis saab. Kuningad ja vürstid asuvad oma kohtadele neile määratud ajal. Nad arvavad, et teostavad oma plaane, tegelikult aga viivad täide prohvetite kaudu edastatud Jumala sõnu. …

Uskmatud ja jumalatud ei mõista ajamärke. Asjatundmatuses võivad nad keelduda inspireeritud aruannet tunnistamast. Ent kui end kristlasteks tunnistavad inimesed kõnelevad pilkavalt suure MINA OLEN´i teedest ja vahenditest, mille kaudu Ta teeb teatavaks oma eesmärgid, näitavad nad, et ei tunne Pühakirja ega Jumala väge. … Kristlane, kes tunnistab tõde, kogu tõde ja ei midagi muud kui tõde, uurib, mida Piibli ajalugu tegelikult tähendab. Minevik, juutliku korralduse ajalugu algusest lõpuni ei ole tema jaoks enam “pime aeg”, nagu seda sageli põlglikult nimetatakse, vaid paljastab seda enam valgust, mida enam seda uuritakse.

Inimeste sõna läheb tühja, ning need, kes sellele toetuvad, peaksid värisema, sest ühel päeval on nad nagu laevahukust jäänud vrakid. Jumala Sõna on aga eksimatu ja püsib igavesti. …

Jumal elab ja valitseb. Tema auhiilgus ei piirdu inimeste kätega ehitatud templiga. Ta ei ole oma rahva ees taevast sulgenud. Nii nagu juutide ajajärgul toona, nii ilmutab Jumal ka tänapäeval oma sulastele prohvetitele oma saladusi.

Nebukadnetsarile öises nägemustes näidatud kuju [Tn 2] esitas maailma kuningriike. Kuju valmistamiseks kasutatud metallid, ülalt allapoole järjestatuna kahanevas väärtuses, piltlikustasid erinevaid riike. Kuju pea oli kullast, rind ja käsivarred hõbedast, küljed vasest, [sääred rauast], jalalabad ja varbad aga saviga segatud rauast. Niisiis kahanes kuningriikide väärtus nii nagu materjal, millega neid kirjeldati. … Juhul, kui nad oleksid Issanda kartust alati silme ees hoidnud, oleks neile antud tarkust ja väge, mis oleks nad tihendanud ja tugevaks teinud. – Käsikiri 39, 1899 (vt ka Review and Herald, 6. veebruar 1900).