MIS ON UUT UUSSÜNNIS?

Üsna palju inimesi, kes on kunagi tulnud Kristuse juurde, arvavad, et tegelikult ei peagi nad tulema, kuna alandumine ei kestnud. See on üks suuri dilemmasid tänapäeva kristlikus maailmas. On tuhandeid inimesi, kes on tulnud Jeesuse juurde siiralt ja suure vajadustundega, kuid hiljem, kui pöördumine tundub olevat jäänud kaugele, see lummus kaob. On võimalik Kristus siiralt vastu võtta ja enda minast loobuda läinud aasta palvenädala kestel või saepuru vedamisel nelikümmend aastat tagasi, kuid sellest ajast saadik pole pühendunult “suremisega” enam midagi pistmist olnud. Et kristlikus elus kasvada, peame iga päev uuesti pöörduma.

Pöördumine on midagi enamat kui üks kord Jumalale “jah” öelda. Kui keegi ärkab nädal nädalalt üles ja avastab, et tal on ikka need samad probleemid, nõrkus ja hirmud, siis kipub ta mõtlema, et küllap ei saanud see tegelikult ikkagi “juhtuda”. Ja ta ootab kuni järgmise toibumiseni või ürituseni või osasaamiseni, et seda taas läbi elada. Sageli ei mõista ta, et Saatan, nähes kedagi Kristuse poole tulemas, töötab kõvemini kui kunagi varem. Asjad võivad peale pöördumist mõneks ajaks halvemaks minna. Võib tulla rohkem katsumusi, rohkem kiusatusi ja rohkem kaotusi kui enne otsuse tegemist. Oled sa näinud seda juhtumas? Kurat proovib kõike mida oskab, et püüda panna meid alla andma ja unustama kõike, mis on seotud Jumalaga.

Kui pöördumine ei ole hetkega saavutatav võit, rahu ja vabadus kiusatustest ja katsumistest, mis see siis on? Siin on pöördumise definitsioon, mis põhineb Ajastute igatsuse kahel peatükil, “Nikodeemus” ja “Jaakobi kaevul”: Pöördumine on Püha Vaimu üleloomulik töö inimese südames, muutes suhtumise Jumalasse ja luues uue võime tunda Jumalat, kellest meil enne aimugi polnud.

Pöördumine on Jumala töö, mitte kunagi meie. Kui oleme uuesti sündinud, siis selle asemel, et olla Jumala vastu, oleme nüüd Tema poolel. Ja see, mis enne, kui me olime Jumalaga vaenujalal, oli meie jaoks rumalus, on nüüd maitseaineks vaimulikele asjadele. See ei ole lõpp. See on rohkem füüsilise elu lõpp kui füüsiline sünd. See on vaid abivahend alustamiseks. See on kõigest algus.