TUGEVUS TUNNISTADA OMA NÕRKUST

Mõiste „allaandmine“ on tuhandete kristlaste poolt suuresti valesti mõistetud. Kui inimese arusaam kristlusest põhineb käitumisel, siis esmane tähelepanu on suunatud kümnele käsule ja raskele püüdlusele neid pidada. Kui ta on tugev, ta “õnnestub”, kui ta on nõrk, kukub ta läbi. Biheivioristi filosoofia ei jõua kunagi inimese abituseni, mis viiks ta alandumiseni. Biheiviorist, kes on tugev ja nähtavasti õnnestub, ei mõista, et ta on abitu. Biheiviorist, kes on nõrk, ütleb: “Ma ei saa sellega hakkama. Ma annan alla,” lõpetab üritamise ja eemaldub Jumalast just sel hetkel, kui ta on Jumalale lähemal kui eales varem. Kui ta ainult seda teaks!

Biheiviorist arvab, et alandumine on teatud asjadest loobumine siin elus - oma pattudest loobumine, loobumine probleemidest ja oma nõrkusest. Nii ütleb biheiviorist: “Ma seisin Jumala ja Tema aujärje ees, ja ma lubasin, et nüüdsest ma ei suitseta, ei joo ega tantsi.” Kui ta on tugev, ei tee ta neid asju enam kunagi, ja saab niiöelda “heaks” koguduseliikmeks. Kui alandumine on esmajoones asjadest loobumine, siis tugev õnnestub ja nõrk ebaõnnestub.

Ma olen kuulnud paljudest erinevatest trikkidest, kuidas patust lahti saada ja asjadest loobuda. Ma olen isegi kuulnud inimesi kirjutamas oma patte paberitükile ja viimas neid mööda vahekäiku, kui kõik on kokku kogutud, poodiumi ette maha. Seal on väike altar, keegi tõmbab tikku ja kõik “patud” pannakse põlema. Suurepärane! Patud on kadunud. Kõik patud on ära põlenud. Psühholoogiline ja massipsühholoogiline trikk. Probleem on selles, et nõrk inimene, kes oma probleemi üles kirjutas, et see siis põletada, jõuab koju ja avastab, et need on ikka alles. On inimesi, kes on proovinud kõiki trikke ja ütlevad lõpuks: “Ma arvan, et mõned inimesed on sündinud kütuseks põrgutulle ja mina pean olema üks neist.” Ja nad hakkavad uskuma saatuse ettemääratusse.

Ma tahaksin välja tuua, mis tähendab tegelikult alandumine. Alandumine ei ole asjadest loobumine. Alandumine tähendab loobuda mõttest, et ma suudan kõike, väljaarvatud üks: tulla Kristuse juurde just sellisena nagu ma olen. Me peame alanduma Tema ees.