TÄNA PEAN MA JÄÄMA SINU KOTTA

“Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi. Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem, ja ta oli rikas.” (Lk 19:1,2).

Jeeriko oli tuntud tölnerite ja maksukogujate poolest. See oli koht, kus Juuda mees võis reeta oma rahva, alludes roomlastele, ja endale hea elu sisse seada. See oli koht, kus maksukoguja võis rikkaks saada. Mida suurem sissetulek, seda suurem osa tuli ka ära anda, ja kui äraantava osa jaotamisel peteti, kasvaski rikkus. Nii oli ka Sakkeusega.

Sakkeus oli kuulnud, et Jeesus oli linna tulemas. Jeesus oli saatnud juba Püha Vaimu enda ees. Sakkeuse süda sai puudutatud. Ta oli väga mures, kuidas näha seda Meest Naatsaretist. Piibel ütleb, et ta tahtis näha, kes Ta oli. Kes Ta oli. Pole öeldud, et ta tahtis näha, mis Ta tegi või mida ütles. Ta tahtis näha, kes Ta oli. Teda huvitas pääsemine asja tuumani. Üks asi on teada midagi Jeesuse sõnade kohta, teine asi on teada, kes Ta on.

“Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei

õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu.” (s.3). Kujuta ette Sakkeust, kes muidu oleks kõndinud mööda Jeeriko tänavaid kogu oma väärikuses nii rahulikult kui võimalik, ronimas nüüd puu otsa koos tänavapoistega. Ilmselt oli ta Jeesust näha soovides end täielikult unustanud.

“Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja ütles temale: “Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu kotta!” Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu.” (s.5,6)

Pakkudes end Sakkeuse koju, võttis Jeesus lihtsalt vastu kutse, mis oli juba tulnud selle tolliametniku südamest. Ta kohtus mehega seal, kus ta oli. Ta tegi Sakkeusele lihtsaks tulla puu otsast alla mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimulikult, ja leida lahendus oma suurele probleemile.