“NAD KIUSAVAD TAGA TEIDKI”

Heroodes ja kurjad võimukandjad tapsid Õige, kuid Kristus ei tapnud iial kedagi. Tagakiusamismeelsus – inimesed soovivad südametunnistuse vabadust, seepärast kiusatakse neid taga – tuleb omistada selle algatajale, Saatanale. Tema on petis, valelik, inimesetapja ning vendade ja õdede süüdistaja. Talle meeldib näha inimlikke hädasid. Ta juubeldab nende üle. Kui mõtleme nende julmale tagakiusamisele, kes tahavad kuuletuda Jumalale südametunnistuse kohaselt, võime teada, et tegu on ülekohtu saladusega. Issand ütles Saatanale, vanale lendmaole: “See [naise Seeme] purustab su pea, aga sa salvad tema kanda” (vt 1Ms 3:15). Kristus purustas erilisel viisil mao pea, kuid prohvetikuulutus ulatub veel kaugemale. See kõneleb raugematust võitlusest Kristuse ja Tema järelkäijate ning Saatana ja tema inglite ja maapealsete käsilaste vahel ajastute lõpuni.

Võitlus algas Jumala Pojaga. Teda vaevati, Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, Ta oli valude mees ja haigustega tuttav. Taeva Majesteedil tuli ikka ja jälle lahkuda paigust, kus Ta tegutses, sest Saatan salvas Tema kanda; viimaks jõudis Saatana õelus haripunkti, kui tal õnnestus ässitada õelad inimesed Kristust risti lööma. Saatan on ahistanud Jumala lapsi, tekitanud hävingut ja surma. … Jesaja, Taaniel ja Johannes on prohvetlikult kuulutanud ette needsamad võitlused, mida Jumala rahvas pidi läbima ja milles Saatan näilise võidu saavutas.

Saatan jätkab metsikult ja otsustavalt võitlust Jeesuse järelkäijate vastu. … Kurjus, mis iganes olemas on, liidab alati oma väed õigeid ja kuulekaid rünnates, ise valgusest ja tõest ning elavast Jumalast kaugenedes. Langenud inglid ja langenud inimesed ühinevad meeleheitlikusse sobingusse, et ustavaid taga kiusata.

Saatan on arvestanud, et kui tal õnnestuks petta inimesi nii nagu ta pettis oma võitluses esmalt ingleid, muutuvad nad kõik tema liitlasteks võitluses taeva vastu. …

Tõde ei esita mõttekäike, mis on segatud pärimuste ja väljamõel- distega. Jeesuse Kristuse usk esitab puhast ja rüvetamata tõde. See talub uurimist ning ausad tõe otsijad leiavad selle. Tõeline usk ei eruta meeli ja tundeid, vaid pöördub mõistuse ja südame poole. See on alalises arengus ning tõuseb üha kõrgemale, taeva poole. – Käsikiri 62, 1886.