KRISTUSE JÄRELKÄIJAD JAGUNEVAD KAHTE KLASSI

End Kristuse järelkäijateks tunnistavad inimesed on alati jagunenud kahte klassi. Üks klass uurib Päästja elu ja püüab tõsiselt parandada oma iseloomuvigu ning sarnaneda Eeskujule, teine klass aga väldib nende eksitusi paljastavaid selgeid, praktilisi tõdesid. Isegi parimatel aegadel ei koosnenud kogudus ainuüksi tõelistest, puhastest, siiratest kristlastest. Päästja õpetas, et neid, kes tahtlikult patte hellitavad, ärgu võetagu kogudusse; ometi seltsis Ta nendega, kes olid iseloomult puudulikud ning andis oma õpetuse ja eeskujuga neile võimaluse oma vigu näha ja parandada.

Kaheteistkümne apostli hulgas oli üks äraandja. Juudas võeti apostliks mitte oma iseloomupuuduste tõttu, vaid neist hoolimata. Ta võeti jüngriks selleks, et Kristuse õpetuse ja eeskuju kaudu võimalduks tal õppida, mida tähendab kristlik iseloom ning seega näha oma eksitusi, kahetseda ja jumaliku armu läbi oma hing puhastada “tõele sõnakuulmise” kaudu.

Kuid Juudas ei kõndinud talle nii armuliselt antud valguses. Patu hellitamisega kutsus ta välja Saatana kiusatused. Tema halvad iseloomujooned said valitsevaks. Ta alistus pimedusjõudude kontrollile, vihastus, kui tema puudusi noomiti, ja nii juhiti ta viimaks kohutava kuriteoni – Issanda äraandmiseni. Juudase sarnaselt vihkavad kõik, kes jumalakartusest tunnistavate sõnade varjus südames kurjust hellitavad, neid inimesi, kes nende patust eluviisi hukka mõistes nende südamerahu rikuvad. Kui saabub soodne võimalus, annavad nad Juudase sarnaselt ära oma kaaslased, kes on neile kasuks olla tahtes neid noomida püüdnud.

Apostlid kohtasid koguduses inimesi, kes tunnistasid end küll jumalakartlikeks, kuid hellitasid südamesopis ülekohut. Hananias ja Safiira etendasid petiste osa; nad teesklesid, et toovad Jumalale täieliku ohvri, ehkki jätsid ahnusest osa endale. … Kui Kristuse järelkäijaid tabasid katsumused ja tagakiusamised, soovisid Tema jüngriteks saada vaid sellised inimesed, kes olid tõe pärast valmis kõik maha jätma. Kuni kestsid tagakiusamised, säilis kogudus suhteliselt puhtana. Niipea aga, kui tagakiusamised lakkasid, lisandusid uued liikmed, kes olid vähem siirad ja pühendunud ning Saatanal avanes võimalus koguduses kanda kinnitada. – “Prohvetlik Vaim” (The Spirit of Prophecy, 4. kd, 44, 45).