Piiblilugude ime

Avaldatud 11.2.2008, rubriik Päeva sõna

"Ennäe, ma avasin su ees ukse, mida ükski ei suuda lukustada" (Ilmutuse 3:8).

Meie raamatute suhtes leidub tihti palju eelarvamusi. Eriti siis, kui üritad neid müüa sellistes kohtades nagu ringhäälinguühing. Just nii juhtus ka paari aasta eest Lõuna-Aafrikas. Kuidagi sattus nii, et ikka oli juhtkonnas mõne kiriku eelarvamuslik esindaja. Murdsime tihti pead, kuidas saame "Piiblilood" ringhäälinguühingusse ja televisiooni.

Ühel hommikul helises mu telefon. Helistajaks oli vaimulik Piibliühingust. Olin üllatunud. Piibliühingu liikmed ei helistanud mulle kunagi! Kõigepealt uuris ta minult, kas ma müün "Piiblilugude" raamatuid, mida avaldas Seitsmenda Päeva Adventistide Kirjastus. Kinnitasin rõõmuga, et müün. Siis leppis ta minuga ühele kindlale päevale kokku kohtumise ringhäälinguhoone värava ees. Mina pidin kaasa võtma "Piiblilugude" komplekti. Selleks ajaks olin juba väga elevil, sest mul oli tunne, et tulemas oli midagi head. Ma mõistsin samas, et selleks, et "Piiblilood" sellesse eelarvamustega täidetud kohta jõuaks, oleks vaja ei rohkem ega vähem kui puhast imet. Vaid Issand suudaks seda ust avada.

See päev jõudis lõpuks kätte ja ma leidsin end ringhäälinguhoone värava eest, ootamas kohtumist selle jutlustajaga Piibliühingust. Ta oli täpne. Ta tutvustas mulle lühidalt, kuidas see juhtus, et pidime mõne hetke pärast kohtuma inimesega, kes vastutas ringhäälinguühingus lastele mõeldud telesaadete eest. See naine oli helistanud Piibliühingusse just mõni päev enne seda, kui mina telefonikõne sain. Ta oli palunud seda vaimulikku, et too soovitaks talle piiblilugude raamatut, mida saaks lastesaadetes kasutada. Mehe vastus oli olnud: "Ma soovitan teile "Piiblilugusid", mille autoriks on Arthur S. Maxwell ja mis on trükitud seitsmenda päeva adventistide koguduse poolt. See on parim materjal, mille tervest riigist leiate."

Peagi leidsime end peahoone sissepääsu eest. Turvakontroll pidas meid kinni ja uuris, keda me näha tahame. Siis pidi see inimene ülevalt, oma kümnenda korruse kontorist, alla tulema, et meid majja lubataks. Jõudsime ta kontorisse ja ta tahtis kohe raamatuid näha. Mu jutlustajast sõber pidi olema raamatutest väga hästi rääkinud, sest naine oli väga põnevil. Võtsin kogu komplekti välja ja asetasin tema ette lauale. Enne, kui jõudsin oma tutvustusega alustada, võttis Piibliühingu mees asja üle ja ma vaatasin üllatusega pealt, kuidas see mees tegi "Piiblilugudele" tippklassi esitluse. Oli väga meeldiv näha mehe siirast entusiasmi ja tõelist imetlust raamatute osas. Alles peaaegu päris presentatsiooni lõpus võtsin mina juhtimise üle ja panin paika raamatute kohaletoimetamise tingimused.

Järgmiste aastate jooksul kasutati televisiooni lastesaadetes tihti "Piiblilugusid". Paljud vanemad nägid raamatut ja selle illustratsioone ning olid valmis ostma, kui kirjandusevangelist neid külastas.
Jaga Facebookis