Kirjandusevangelisti palk: 2. osa
Avaldatud 10.9.2008, rubriik Päeva sõna
"Meie ei ole ju nii nagu mitmed, kes Jumala sõnaga hangeldavad, vaid meie räägime selge meelega, jah, nagu Jumalast lähtudes, Jumala palge ees, Kristuses" (2. Korintlaste 2:17).
Kirjandusevangelist pidas kokkulepitud ajast kinni. Pärast sissejuhatust esitles ta taas kord raamatuid nii naisele kui ka ta abikaasale. Hr Ransom, kel oli nüüd võimalus komplekti lähemalt uurida, oli sellest väga huvitatud; ometi, kuna hr Ransom oli pensionil, pidid nad sammu tagasi astuma ja oma eelarve üle vaatama. Nad vestlesid siis palvest ja usust sellesse, et Issand nende eest hoolitseb.
Nad arutlesid seitsmenda päeva ja sellega seotud teemade üle. Kirjandusevangelist näitas neile "Prohvetikuulutuse hääle" brošüüri ja seletas, kust leida seda teemat tema enda isiklikust "Koduse piiblilugemise" raamatust. Pärast koos palvetamist ta lahkus, jättes raamatu ja brošüüri neile.
Ta pidi tagasi pöörduma järgmisel õhtul, neljapäeval, kuid miski tuli ette, mis ei lubanud tal sellest kokkuleppest kinni pidada. Ta sai hiljem teada, et kui ta määratud ajal sinna oleks läinud, poleks ta saanud seda tunnistust kirjutada.
Kui ta neile lõpuks reede pärastlõunal külla läks, tuli hr Ransom, naeratus näol, talle uksele vastu ja naljatles: "Ma ei tunne teid!" Siis kutsus ta mehe sisse ja palus tal istuda. Kui hr Ransom teise tuppa suundus, ütles ta: "Võtke lepinguleht välja ja täitke ära." Kui ta naisega tagasi tuli, selgitasid nad kirjandusevangelistile, et sel õhtul, kui ta pidi nendega kohtuma, olid nad võtnud vastu otsuse neid raamatuid mitte osta.
Kirjandusevangelist kuulis ka üht teist olulist tõsiasja. Kui Ransomid kolmapäeva õhtul pärast nende jutuajamist magama sättisid, olid nad palvetanud, et Issand võimaldaks neil need raamatud osta, kui see Tema plaanis on.
Siis, reede hommikul, mis järgnes õhtule, mil nad oleks pidanud evangelistiga kohtuma, said nad posti teel oma pensionitšeki, millega oli kaasas umbes viiskümmend dollarit rohkem kui tavaliselt. Hr ja pr Ransom ei teadnud sel hetkel, mispärast see nii juhtus.
Samal ajal valmistusid kaks seitsmenda päeva adventistist evangelisti kuulutusürituseks, mis pidi algama järgmisel pühapäeval.
Kui kirjandusevangelist Ransomitega edasi vestles, andsid nood oma nõusoleku temaga koos esimesele piibliloengule minna. Ta ütles neile, et on seitsmenda päeva adventist.
Esimesel koosolekul nautisid Ransomid kuuldud sõnumit ja muusikat nii väga, et soovisid veelgi minna ja kutsusid kirjandusevangelisti järgmiseks õhtuks enda poole, et enne koosolekut koos õhtustada.
Kui loeme edasi, kuidas see ime sündis, näeme Püha Vaimu järk-järgulist tööd nende inimeste südames. Loe edasi järgmisest osast.