Kirjandusevangelisti palk: 1. osa

Avaldatud 9.9.2008, rubriik Päeva sõna

"Meie oleme ju Kristuse hea lõhn Jumalale nii nende seas, kes päästetakse, kui ka nende seas, kes hukkuvad" (2. Korintlaste 2:15).

Texas Citys oli palav päev. Üks kirjandusevangelist oli just käinud viies kodus, kuid polnud saanud ühtegi raamatut esitleda. Hetkeks peatudes vaatas ta järgmise maja poole ning astus siis otsustaval sammul ukse poole. Kui ta oli mitu korda uksekella helistanud, pööras ta ümber, et lahkuda. Mingi ootamatu sisetunne sundis teda aga uuesti tagasi astuma ja korra veel helistama. Mitu sekundit hiljem avas ukse üle viiekümne aastane meeldiva välimusega daam.

Pärast tutvustust sai ta teada, et naine hoidis parajasti majaomanike lapsi, kuna nood olid tööl.

Üldiselt polnud tal tavaks lapsehoidjatele raamatuid esitleda, eriti neile, kel oma lapsi polnud, kuid mingil põhjusel läks ta pärast naisega rääkimist temaga kaasa maja tagaossa, kus naine parajasti triikis, ning asus üldist sissejuhatust tegema.

Kui pr Ransom, märkas, et jutt käis religioosse sisuga raamatutest, küsis ta siis, kui esitluse algusest oli möödas vaid mõni minut, ühe väga konkreetse küsimuse, mis meest väga üllatas.

"Hr Bunch, vabandage korraks, aga mida te arvate hingamispäeva tõstmisest seitsmendalt päevalt pühapäevale?" See ehmatas evangelisti, kuid ta vastas naeratades: "Vaadake, pr Ransom, see on väga vastuoluline teema. Miks te küsite?" Ta vastas, et oli võtnud osa "Kahekümnenda sajandi Piibli kirjakursusest", kuid täitnud vaid esimesed kuusteist õppetükki, kuni jõudis nendeni, mis puudutasid seitsmenda päeva hingamispäeva.

Mees mainis, et ka tema on sellest teemast sügavalt huvitatud ning ütles, et ta sooviks hea meelega naisega neid teadmisi ja leide jagada, milleni ta ise antud teemat uurides oli jõudnud.

Kui ta esitluse lõpetas, palus naine, et evangelist teda ta oma kodus külastaks, pakkudes välja, et võiksid siis kuidagi korraldada raamatute müügi ka ta abielus tütrele ja tolle lastele. Mees rääkis temaga ka hingamispäeva teemast, millest naine huvitatud oli. Nad leppisid kokku, millal mees talle külla võib minna.

Kui ta sel kolmapäeva pärastlõunal hiljem naisele helistas, sai ta teada, et ta oli asja tütre ja tolle abikaasaga arutanud ning leidnud, et neil pole majanduslikult võimalik neid raamatuid endale muretseda. Pr Ranson ütles, et nad tahaksid neid küll väga, ning tänas meest nähtud vaeva eest, kuid nad ei saanud neid hetkel endale lubada.

Mees mainis, et sooviks siiski ta juurest läbi käia ja hingamispäeva muutmisest rääkida. Nad leppisid kokku aja selleks samaks õhtuks ja lõpetasid kõne.

Loe sellest armu imest edasi homsest osast.
Jaga Facebookis