SINU SÜDAMETUNNISTUSE MÄGI

Avaldatud 10.3.2009, rubriik Päeva sõna

Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale. Ja need, kes seda kuulsid, lahkusid üksteise järel, süüdistatuna oma südametunnistuse poolt, alates kõige vanemast, kuni viimaseni välja. Jh 8: 8-9 (inglise keeles)

Esimesed neli mäge, mis on seatud tõketeks meie languseteel, et sundida meid peatuma ning mõtlema, on kõik seotud tsiviliseeritud ühiskonnaga: Piibel, jumalateenistused ja laulud, mida oleme kuulnud, paremad otsustused ning meie sõprade ja armsate kristlastest lähedaste palved. Viimased neli mäge aga on üldisemalt ja laiemalt rakendatavad.

Esimene neist oleks südametunnistus. Südametunnistus. Kirjas Roomlastele 2:15 on räägitud sellest. Paganad, kes ei olnud midagi kuulnud Jumala seadusest, toimisid ometi õigesti, sest nende südametunnistus sundis neid selleks. Maades, kus pole kunagi kuulutatud evangeeliumi, kus ei anta mingit vaimulikku haridust, kus ei ole ühtegi Kristust vastu võtnud inimest, räägib südametunnistus.

Südametunnistust on raske defineerida. See on piiritlematu. Mõnikord samastame selle Püha Vaimuga. Kuid tegelikult on see midagi enamat või siis hoopis vähemat – suurt vahet polegi. Igatahes on see midagi muud. Püha Vaim töötab läbi südametunnistuse. Enamus meist teab, mida tähendab see, kui südametunnistus meid hukka mõistab. Kujutle gruppi mehi, kes kavatsevad parasajagu üht naist kividega surnuks visata. Äkki nad peatuvad, langetavad pead ja püüavad siis silmi peites vaikselt minema hiilida. Nende südametunnistus on nad süüdi tunnistanud (Jh. 8. ptk).

Südametunnistus on nii noortel, päris väikestel lastel kui ka vanadel, muidugi juhul, kui see ei ole kalestunud. Kuid südametunnistuse kalestumine võtab päris kaua aega. Mäletan, et valetasin kord oma isale, kui olin 4 aastane. Olen nüüd jälginud oma lapsi selles vanuses. Nelja aastane! Kuidas ma üldse teadsin, mis asi see vale on, rääkimata sellest, et ma olin just valetanud? Aga ma mäletan seda valet siiani. Seitse aastat oli see minu südametunnistusel. Kas keegi oli mulle kunagi rääkinud südametunnistusest? Nelja-aastasena ei teadnud ma südametunnistusest suurt midagi. Kuid miski mõistis mind süüdi. Ma ei unusta kunagi seda rahu, mis minusse voolas, kui ma 11-aastasena läksin oma isa juurde magamistuppa ja kuigi ta oli juba voodis, palusin temalt andeks selle pärast, et olin 4-aastasena talle valetanud. Ma julgen väita, et me kõik teame, mis on südametunnistus, isegi kui me seda sõnastada ei oska. Ja südametunnistus on järjekordne mägi, järjekordne takistus, mis inimesel tuleb ületada, kui ta on valinud hukkumise.
Jaga Facebookis