KUI SA TEDA TUNNED, SIIS USALDAD TEDA

Kord tuli minu juurde mees, kes ütles: „Minu ja Jumala vahel on kõik läbi. Samuti usuga ja kogu religiooniga. Sina võid selle valida, kui tahad, mina mitte.”

„Mis juhtus?“ küsisin temalt vastu.

„Mu naine suri just. Olin lugenud Piiblist: „Mida iganes te palute usus, seda antakse teile.“ Kaks aastat ma palusin ja uskusin, et mu naine ei sure. Ma ütlesin talle iga päev: „Ära muretse – sa ei sure.“ Ja nüüd on ta surnud. Jumalat ei ole olemas. Unusta see ära.“

See väärarusaam usu olemusest on põhjustanud tühje pingutusi ja loobumist tuhandetele inimestele. Terved kogudused ja religioonid on ehitatud üles enesepoolt loodud usule. Usutakse, et kui sa suudad piisavalt positiivselt mõelda, siis saavutadki usu.

Usk ei ole midagi muud kui Jumala usaldamine. Usaldamine selles, et Ta on armastus ja et Ta tahab pakkuda meile suurimat õnne. Jeesus on täiesti usaldusväärne. Kui sa seda ei usu, siis sa ei tunne Teda veel. Inimene, kes ei ole päris kindel, et võib Jeesust täielikult usaldada, ei oma Temaga suhet.

Läksin ühel hommikul keemilisse puhastusse. Eelmisel õhtul oli selles linnas, Northwestis, toimunud autoõnnetus, milles sai surma nelja väikese lapse ema. Keemilise puhastuse teenindaja ütles: “Mõned inimesed tahavad surra ja peaksidki surema, aga ei sure. Teised ei taha surra ja ka ei peaks, kuid ometi surevad. Ma kardan, et Jumal ei tea täpselt, mida Ta teeb.”

Küsisin vastu: „Kas sa süüdistad Jumalat selliste asjade pärast?“ Seepeale sai naine väga vihaseks, läks taharuumi ega rääkinud minuga enam üldse.

Tegelikult väljendas see naine selgelt, et ta ei tundnud Jeesust. Usaldus ei tähenda usku sellesse, et Jumal teeb kõik, mida palume täpselt sel viisil ja sel ajal kui me seda ootame. Jumal laseb isegi surmal tulla mõnikord sellisel ajal, mis meie arvates on äärmiselt vale. Aga kui me Teda tunneme, siis ei pöördu me Temast ära isegi katsumuste korral. Pigem kõnnime siis veel enam Temaga koos, sest me tunneme Teda ja usaldame Teda.