Abivalmidus võidab südameid
Avaldatud 8.7.2008, rubriik Päeva sõna
"Olge üksteise vastu külalislahked ilma nurisemata! Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad" (1. Peetruse 4:9, 10).
Kirjandusevangelisti tähelepanelikkus ja abivalmidus tõid Hardinge'i perekonnale tõe. Mervyn G. Hardinge jutustab ise selle loo.
"Mu inglasest isa, noor ehitusinsener, töötas Indias, Calcuttas Briti valitsuse heaks," räägib Mervyn Hardinge. "Ühel pärastlõunal, kui isa parajasti rongis istus, otsustas ta suitsetamise maha jätta. Ta avas kupeeakna ja viskas sigaretid, välgumihkli, piibu ja tubakatasku välja.
Aasta või kaks hiljem otsustasid mu vanemad ka alkohoolsete jookide tarbimise lõpetada. Peagi pärast seda avalikustati ajalehtedes lihaskandaal. "Miks me taimetoitlasteks ei võiks hakata?" küsisid nad teineteiselt. Ema otsis igalt poolt taimetoitlaste kokaraamatut, kuid asjata. Isa imestab siiani, kuidas ta järgmised kaks aastat üle elas.
Ühel päeval seisis meie uksel ameeriklasest naine, kes müüs religioosseid raamatuid. Ema ütles talle sirgelt ära. Kuid kui naine väravat sulges, tundis ema, et peab talle järele hüüdma: "Kui teil taimetoitlastele mõeldud kokaraamatuid on, siis ma ostaks küll ühe!" Kaks nädalat hiljem tuli kirjandusevangelist raamatuga tagasi. Ema oli ekstaasis! Ta oli selle pärast palvetanud ja nüüd seisis ta uksel ja sirvis retseptilehti. Kolportöör päris: "Kas teate, kuidas taimetoitu küpsetada?" "Ei," vastas ema, "aga teie?" "Jah," teatas kirjandusevangelist. "Kas sooviksite, et ma teid aitaks?" Ameeriklanna käis regulaarselt meil ja aitas emal õppida, kuidas taimetoitu valmistada. Nende vahel tekkis sõprus. Tasapisi hakkas külaline pliidi ääres seistes ka Piiblist rääkima. Ema huvi kasvas ja isa oma samuti. Aja jooksul veendusid nad mõlemad tões ning tulid ristimisele.
Nii said Hardinge'ide perekonnaliikmetest adventistid! Kolm selle pere last on elanud kogu oma elu koguduse heaks töötades. Aga mis siis, kui kirjandusevangelist oleks vaid selle raamatu ära müünud ja sõpruse loomise nimel mitte pingutanud? Mis siis, kui tal poleks olnud mingit huvi tervisliku toidu valmistamise vastu? Mis siis, kui ta oleks olnud liiga hõivatud, et mu ema õpetada ja koos temaga süüa valmistada?"
Kirjandusevangelistidel on palju võimalusi teistega päästerõõmu jagada. Üks kontakt, mille kirjandusevangelist loob, ning üks raamat, mille müüb, käivitab enamasti ahelreaktsiooni, mis jõuab tosinate, ehk isegi sadade või tuhandete südameteni. Nii nagu Hardinge'i perekonna puhul, nii valmistab Jumal inimesi ette, lastes neil suitsetamine jätta, alkoholi joomine lõpetada ning muude kahjulike asjade tegemine katkestada, et valmistuda Tema kogudusega ühinemiseks. Need ettevalmistatud südamed ootavad kedagi, kes neid külastaks ja neid Jeesuse, nende Sõbraga kohtuma juhataks. Mõned neist on võibolla juba aastaid oodanud.