Ka lapsed on hingedevõitjad

Lapse mõju ei tohi kunagi alahinnata. Lapsed on nii süütud ja rikkumatud, et Püha Vaimu meelest on tihti nende kaudu kergem töötada kui täiskasvanute läbi, kes on piiratud ja oma veidrustega. Just nii oli ka Mirandaga.

Miranda oli ainult neli aastat vada. Ühel päeval külastasid ta vanemad kohalikku haiglat, et näha oma haiget venda. Nende venna voodi vastas oli ühe teise patsiendi voodi. Ka sellel haigel oli külaline, keegi mees, kes kutsus end kirjandusevangelistiks. See kirjandusevangelist kõndis üle toa Miranda vanemate juurde ja alustas nendega vestlust. Vanemad olid mures oma haige venna pärast ja olid õnnelikud julgustuse üle. Peagi sai kirjandusevangelist nende nime ja aadressi ning oli valmis neid külastama.

Miranda vanemad ei pidanud eriti kaua ootama. Mõne päeva pärast kõlas nende uksel koputus. Seal oli see kirjandusevangelist, kohver käe otsas. Peagi olid nad haaratud edasijõudnute piibliõppesse. Piibliuurimine jätkus peaaegu aasta, ilma, et Miranda vanemad oleks näidanud märke otsuse langetamisest Jumala kasuks. Selle aja jooksul ostsid nad oma uuelt sõbralt raamatuid ja leidsid, et need on nende tõeotsingutel väga kasulikud. Kuid veidi üle aasta läks mööda ja ikka ei olnud veel mingit otsust.

Siis pani kirjandusevangelist ühel päeval ette, et Miranda võiks temaga ja ta perega koos kirikusse minna. Tüdruk oli üliõnnelik! Peagi kiindus ta hingamispäevakooli ja rääkis sellest muidugi kõike oma vanematele. Selle tulemusena käis ka ta ema paaril korral kirikus, kuid Miranda rahutu beebist õde pani teda otsustama koju jääda, kui Miranda kirikusse läks.

Miranda käis peaaegu terve aasta igal hingamispäeval kirjandusevangelisti ja ta perega kirikus. Temast sai kontakt oma vanemate ja kirjandusevangelisti vahel. Siis juhtus midagi. Kirjandusevangelist saadeti edasi teise linna ja ei saanud enam Mirandat kirikusse viia. Tüdruk oli kurb, kuid talle jäid alatiseks meelde need päevad, kui ta oli võinud hingamispäevakooli nautida.

Läks mööda kaks aastat. Ühel päeval sai see kirjandusevangelist telefonikõne. Liinil oli Miranda isa. "Kas sina ja su pere ei tahaks meile hingamispäeval külla tulla? Me oleksime väga rõõmsad. Vaata, selle hingamispäeva pärastlõunal ristitakse mind ja mu naist kohalikus seitsmenda päeva adventistide koguduses." See oli kirjandusevangelistile ja ta naisele meeldivaks üllatuseks. Nad rõõmustasid teadmises, et veel kaks inimest olid Jeesuse oma isikliku Päästjana vastu võtnud – ja Mirandal oli selles kõiges oma väike osa. Me ei tea, kus Miranda praegu on, kuid võime olla kindlad, et sügaval oma südames armastab ta Jeesust väga, väga.