IKKA VEEL AEGA

„Ja Jeesus rääkis selle tähendamissõna: “Ühel inimesel oli viigipuu istutatud viinamäele. Ja ta tuli sellelt vilja otsima, ent ei leidnud. Siis ta ütles viinamäe aednikule: “Vaata, juba kolm aastat käin ma sellelt viigipuult vilja otsimas, ent ei leia. Raiu see siis maha! Milleks ta raiskab maad?” (Lk 13:6,7).

Viinamäe omanik ütleb: “Selle puu asemel võiks kasvada mõni kasulik puu.” Kui puul on palju võrseid, aga mitte vilju, siis võiks mõelda, et kui see puu „rahule jätta“, ei teeks see mingit kahju. Kuid vastavalt sellele tähendamissõnale teeb see kahju, kuna röövib õnnistused teiselt puult, mis võiks olla viljakandev. See tõlgendab Jumalat vääralt ning ei ole mitte ainult kasutu, vaid hoopis takistav.

Selle loo haripunktis, kus draama läheb eriti pingeliseks ning sa mõtled, kas puu lõigatakse maha või mitte, toob aednik välja ühe argumendi. Ta ei vaidle ega ütle, et Omaniku väide on vale. Ta tunnistab seda, kuid ütleb samas: “Las ta olla veel ühe aasta. Anna talle veel natuke aega, et ma saaksin teda veel hooldada ja lõigata.”

Jumal ja Jeesus on siin koos, Isa ja Poeg, ühendatud samas eesmärgis. See on dialoog nende vahel. “Kas peaksime puu maha lõikama? Kas peaksime?” Nad ütlevad: “Ei, me ei lõika teda maha. Selle asemel anname talle veel ühe aasta. Proovime millegi muuga. Kanname ta eest veelgi rohkem hoolt.”

Kuula, sõber! Kas sa tunned, et oled kohe piiri ületamas ja et sa oled väärt maha lõikamist? Siin on sulle tõend Jumala kohtumõistmisest seoses sinuga Tema armu ja helduse päevadel. ”Las ta jääb. Anna sellele noorele inimesele, anna sellele vanemale inimesele, kes on vältinud Jumala armu aastaid – anna talle veel üks aasta. Ja seejärel veel üks, ja siis veel üks.”

Inimene lõikab maha kiiremini kui seda teeb Jumal. Kuidas küll Jumal meisse suhtub! Ta ei kohtle meid nagu inimesed kohtlevad üksteist, vaid pakub jätkuvalt oma armu ja armastust.