HAUAVALVURITE TUNNISTUS

Kus aga olid roomlastest valvurid? Neile oli võimaldatud näha vägevat inglit, kes laulis võidulaulu Kristuse sünni puhul. Nüüd laulsid inglid laulu lunastavast armastusest. …

Kui taevane rongkäik silmist kadus, tõusid valvurid üles ja läksid nii kiiresti, kui värisevad jalad võimaldasid, aiavärava juurde. Üles linna poole minnes vaarusid nad nagu pimedad või purjus mehed, näod surmkahvatud, ning jutustasid kõigile vastutulijaile imeväär- setest sündmustest, mille tunnistajaiks nad olid olnud. Sõnumitoojad jõudsid neist kiiremini ülempreestrite ja ülemate juurde ning jutustasid, nii hästi kui oskasid, aset leidnud sündmustest. Valvurid tahtsid minna eelkõige Pilaatuse juurde, kuid preestrid ja ülemad saatsid sõna, et neid toodaks enne nende juurde. Kalestunud sõdurid nägid veidrad välja, kui nad tunnistasid nii Kristuse ülestõusmisest kui ka suurest hulgast inimestest, keda Ta Endaga Eluandjana hauast välja oli toonud. …

Valvuritel ei olnud aega mõelda ega kõnelda muud kui tõde. Nad mõtlesid, et nende lugu osutub neid palganud eeldatavalt õiglastele meestele mõjuvaks. Kuid rahvavanematele aruanne ei meeldinud. …

Sõduritele anti altkäemaksu, et nad tunnistaksid valet ning preestrid lubasid, et kui asi jõuab Pilaatuse kõrvu – nagu arvata oli –, vastutavad nad sõdurite eest ise. Nad vaigistasid ka Pilaatuse altkäemaksuga. Veel enam. Erikäskjalgadega saatsid nad enda sepitsetud teate asja kohta riigi kõigisse osadesse. …

Paljud olid uskunud Jeesusesse siis, kui nägid aset leidnud kohutavaid sündmusi. Neil oli meeles hääl, mida kuuldi risti jalamil keset segadust ja lärmi: “Kui väeülem ja need, kes koos temaga Jeesust valvasid, nägid maavärisemist ja seda, mis sündis, lõid nad väga kartma ja ütlesid: “Tõesti, see oli Jumala Poeg!” … Kõigi silmad pöördusid hääle suunas. Kes oli seda öelnud? Rooma väeülem ja sõdurid, pagan ja ebajumalakummardajad. …

Mis valgustas ja veenis neid mehi nii, et nad ei suutnud hoiduda tunnistamast usku Jeesusesse? See oli jutlus, mis peitus Kristuse igas teos ja Tema vaikimises julma väärkohtlemise all. … Selles veritsevas, haavatud, murtud, ristil rippuvas inimkehas nägi väeülem Jumala Poja kuju. – Käsikiri 115, 1897.