Kirjandusevangelism – ainulaadne haridus

Dr Israel Recio Antillide Kolledžist (nüüdsest Antillide Ülikoolist) on paljude noortega töötanud. Ta üritab edasi anda seda hindamatut hariduse osa, mida pelgalt raamatud kunagi edastada ei suuda.

"Mina veendusin isiklike kogemuste läbi," jutustab ta, "mida meie raamatute müümine võib teha inimese heaks, kellel on elus üllas eesmärk. Teenisin kolm aastat täiskohaga kirjandusevangelistina ja kaheksa suve tudengite abijuhina. Issand andis mulle eesõiguse näha kahtteist inimest minu kirjanduskontaktide läbi ristimisele tulemas. Minu töö tulemusena kirjandusevangelistina rajati kogudus ja pandi tööle üks kool. See tõi mu ellu värsked dimensioonid.

Nüüd, õpetajana, tulevad mu kontorisse kahesugused noored inimesed – need, kellel on kindlad sihid, ning need, kelle elul pole mingit eesmärki. Ma soovitan neil ise uurida, mida nad selle haige maailma jaoks teha saavad, kui panevad puudustkannatavate inimeste kätesse taevasele valgusele südameid avavad raamatud.

Üks kuuendik meie õpilastest teenivad õpingute jaoks raha müües meie raamatuid. Me kutsume seda oma peamiseks tööstusharuks, sest see toodab tipptöölisi.

Pärast seda, kui olen näinud tulemusi sadade noorte elus, tean, et elul pole mingit head eesmärki, mida ei saaks raamatuesitluse kaudu saavutada. Mõne kuu eest soovitasin ühel noorel mehel, kel polnud millegi vastu huvi, ennast ukselt uksele käimise ning oma elu teistega jagamise kaudu leida. Nüüd on ta uus inimene, kelle elul on eesmärk ning kes räägib misjonäriks hakkamisest. Kirjandusteenistus pani ta ellu eesmärgi."

Russell C. Thomas ütleb: "See, mis kirjandusevangelismi nii huvitavaks teeb, on pidev õnnelike lõpuga lugude lahtirullumine. Piibel ütleb õnneliku lõpuga lugude kohta "kõik tuleb heaks". Seesama taevane Isa, kes märkab, kui varblane kukub, muretseb kirjandusevangelistide igapäevase teenistuse väiksemategi asjade eest. Issand saadab alati oma armu väikeseid lisameeneid, ootamatuid hoolitsusi, mida mõni kutsuks puhtaks õnneks, kuid milles Jumala laps – ja eriti kirjandusevangelist – tunneb ära taevaliku juhtimise."

Paljudest noormeestest, kes sel moel koolist ja kolledžist läbi käivad, on nüüdseks saanud austatud, tasakaalukad mehed oma kogukonnas, sest nad õppisid, kuidas inimesi tundma õppida. Sama võib öelda noorte daamide kohta. Nad on saanud raamatuesitluste kogemuste läbi õppetunde, mida poleks võimalik kuskil mujal õppida – midagi, mis on palju väärtuslikum kui pelk raamatutarkus.

Palvetagem täna meie noorte pärast, et väljakutsed, millega nad päevast päeva silmitsi seisavad, muudaksid nad tugevamaks ja valmistaksid neid ette igavikuks.