PÄÄSTMINE JA MEIE TAHE

Avaldatud 1.7.2009, rubriik Päeva sõna

Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest ega pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab. Rm 9:16

Üks suurimatest murrangutest kristliku elu elamise mõistmises, on sellest aru saamine, kuidas töötab meie tahe pühitsusprotsessis. Meile öeldi kaua aega tagasi, et me oleme pidevas hädaohus seni, kuni me mõistame oma tahte õiget kasutamist kristliku elu elamisel, ja et oma tahte kasutamise õige mõistmine võib kaasa tuua täieliku muutuse meie eludes (vt Tunnistused, V kd, lk 513; Tee Kristuse juurde, lk 47).

See kõik on seotud küsimusega, kas pühitsus tuleb üksnes usu kaudu või tuleb see usust ja tegudest. Küsimus jumalikust väest ja inimlikust jõupingutusest ootab ikka veel meie hoolikat uurimist. Paljud inimesed on nõus väitega, et õigeksmõistmine toimub üksnes usu läbi, kuid neil on raske loobuda ideest, et me saame midagi teha enda päästmiseks pühitsusprotsessis. Mõned peavad ohtlikuks loobuda sellisest mõttest, et kristliku elu elamise meetod on usk pluss teod. „Kolmanda ingli kuulutust ei mõisteta; valgust, mis valgustab maad oma auga, nimetatakse valevalguseks nende poolt, kes keelduvad käimast selle järjest suurenevas aus. /.../ Selle väe avaldustes, mis valgustab maad Jumala auga, näevad nad ainult midagi, mida nad oma pimestatuses peavad ohtlikuks; midagi, mis äratab neis hirmu, ja nad kinnitavad end selle vastu.“ – Valitud kuulutused, 1. raamat, lk 372.

Probleem on selles, et kui me ei mõista, kuidas kasutada oma tahet õigesti, on meil kalduvus seda valesti kasutada. Selles on oht. Kui me suuname oma jõupingutused ja tahtejõu selle saavutamiseks, mida meil on võimatu saavutada, siis me lõpetame lüüasaamisega. Kui me ei mõista õigesti, kuidas meie tahe ja inimlik jõupingutus toimib kristliku elu elamisel, on Saatanal käepärast meetod meie julgusetuks muutmiseks ning meie ja Jumala vahelise suhte katkestamiseks. Me kaotame selle kindluse, mille saime, kui Kristuse vastu võtsime, sest me ei mõista, kuidas seda kindlust säilitada, hoides oma tähelepanu suunaga endast välja, Jeesusel. Tõeline usk ja usaldus Tema teenetesse on meie ainuke lootus nii kristliku elu alguses kui kogu selle elu vältel.
Jaga Facebookis