Kas palve aitab haigeid?

Kui küsida endiselt hambaarstilt, kas ta sai oma vähist lahti tänu palvele, siis vastab ta kõhklematult „Jah!“. Pikaaegne seitsmenda päeva adventist, kes eelistab jääta nimetuks, võib siis rääkida pikalt, kuidas tal oli haruldane vähi vorm ja sellest, et tema ellujäämisvõimalusi hinnati väikesteks. Kuid 15 aastat hiljem on ta ikka koos meiega.

Tervendav palve on vastuoluline teema, mis on viimasel ajal olnud [välis]ajakirjanduse tähelepanu all. Küsimus on selles, et kas sa usud sellesse ja kas palve aitab patsiente.

Kui sa oled üks neist, kes usub palve tervendavasse väesse, siis võid rõõmustada, sest paljud tõendid näitavad, et palve aitab.

Kuid kui sa sellesse ei usu, siis võid olla rahul, teades, et uuringud ei ole jõudnud ühesele seisukohale, et palve tõesti aitaks.

Vastuolulised tulemused? Jah. Üks laialdane uurimus kristliku palve toest südamehaigetele ei näidanud mingeid märkimisväärseid tulemusi probleemide lahenemisel. Halb uudis palve toetajatele oli aga see, et need, kes teadsid, et nende eest palvetatakse, olid vähesel määral enamate komplikatsioonidega.

Charles F. Bethea, Integrisi Baptistide meditsiinikeskusest Oklahomas sõnas, et on võimalik, et patsiendid, kes teadsid, et nende pärast palvetatakse „võisid kogeda teatud närvilisust või hakata kahtlema saadava ravi tulemuslikkuses.“ Uuringu, mis avaldati 4. aprillil ajakirjas American Heart Journal, käigus uuriti patsiente aastatest 1998 kuni 2000.

Teised tõendid räägivad siiski sellest, et nn „religioossed inimesed“ on üleüldiselt tervemad ja haigetena saavad palvetamisest rohkem tuge. Viimased uuringud näitavad, et inimesed, kes külastavad religioosseid teenistusi võivad lisada oma elueale kolm aastat samamoodi, kui regulaarsed kehalised harjutused võivad eluiga pikendada. Nende uuringute tulemused on avaldatud ajakirja Journal of the American Board of Family Medicine märtsi-aprillinumbris.

Kuid kõige vastuolulisem teema on palve teiste eest. Mõned ütlevad, et on võimatu Jumalat teaduslikult mõõta, seega ei ole mõtet isegi proovida.

Mida peaksid tegema kristlased kõigis neis vastuoludes ja erinevates vaadetes? „Me jätame endale õiguse palvetada!“ ütleb Dr. Peter Landless, ülemaailmse adventkoguduse tervishoiuosakonna juhataja.

„Meil on palju piibellike eeskujusi haigete eest palvetamisel. Jeesus kasutas tervendamiseks rohkem aega, kui jutlustamiseks. Ta ei jaganud inimestele alati märke selleks, et inimesed usuksid. Ta tasus nende usku, kes tahtsid tervendamist saada ja uskusid sellesse. Usk oli ja on ka tänapäeval oluline komponent meie suhetes Jumalaga ja samuti tervendamisimedes.“

Landless on ettevaatlik uuringutulemuste tõlgendamisel. „Jumala tahet ja haaratust ei saa üldistada. Kas me saame Jumalat niimoodi testida? Teadus ütleb „Jah!““ Kuid ta lisab: „Kui uurimise alla tulevad sellised küsimused nagu palve, siis on seal segaseid muutujaid mida on raske selgeks saada."

Neis uuringutes on erinevusi, mida uudised ja pressiteated ei pruugi peegeldada, ütles Landless.

Rabi Harold Kushner, raamatu When Bad Things Happen to Good People (Kui halvad asjad juhtuvad heade inimestega), ütles Cable News Networkile (CNN), et sellal, kui tema poeg suri progeriasse (kiiresse vananemisse), siis jäid tema ja tema naise palved ime pärast vastuseta. Kuid siiski said vastuse palved, mis olid palutud nende endi ja nende poja jõu ja vastu pidamise pärast. Palveid ei vastata just alati niimoodi, nagu inimesed seda tahaksid, ütles ta.

„Uuringutes on raske mõõta tulemuslikkust ja laialivalguvad tulemused räägivad probleemidest,“ ütles Dr. Allan Handysides, ülemaailmse adventkoguduse tervishoiuosakonna juht. „Siis jälle – kuidas Jumal vastab palvele? Mitte alati nii, kuidas meie seda ootame. Ma arvan, et mõnes mõttes jäävad need uurimused alati probleemseteks. Selleks, et tõendid oleks tõendid peavad nad mahtuma väga kitsastesse raamidesse.

Raskem on veenda neid, kes ei oma religioosset tausta. Lõppude lõpuks ei ole isiklikule kogemusele mingit alternatiivi. „Ma olen osalenud ja tunnistanud paljudes imeliselt vastatud palvetes ja tean paljusid inimesi, kes on kogenud teisi,“ ütles Dr. Landless. „Kuigi ma tean täiesti, et sellised juhtumised on naljakad ei ole need olnud juhuslikud. Kas ma jätkan palvetamist haigete eest? Loomulikult! Kas ma julgustan teisi tegema sedasama? Jah! Miks? Teadusuuringute tulemuste pärast? Osaliselt kindlasti, kuid eelkõige sellepärast, et Piibli juhised ja näited ja isiklikud positiivsed kogemused on need mis panevad Jumalat kiitma ja tänama.“

Dr. Bethea lisas: „Palve tulemuslikkust peab kindlasti edasi uurima.“

Wendi Rogers