Koguduserajajate inspiratsioonipäev Simisalus

20. mail kogunesid Simisalu loodusmajas noored kristlased Tartust ning Tallinnast, keda liidab koguduste rajamine. Siin on mõnede osalejate kokkuvõtted päevast ning vastus küsimusele: miks rajada uusi kogudusi?

Esiteks pani mind imestama, et kõik, kes on koguduserajamisega seotud, said tulla. Nii Tartu pistik, kui ka Tallinna pistik, ning meie kootsid ja koguduserajamise kordinaator. See annab mulle kindlust, et kõik, kes on kaasa haaratud, on motiveeritud. Seda oli näha ka kohapeal, sest uute koguduste rajamise jutud olid nii söögilauas, matkarajal olles, kui ka laua taga tõsisemat juttu rääkides.

Teiseks ei saa kuidagi mainimata jätta ilma. Juba eelmine päev tõotas, et see hingamispäev tuleb üks ilus päev. Kauaoodatud kevad ja/või suvi jõudis lõpuks kohale. See on taas kinnitus, et Jumal õnnistas seda sündmust. Ilus ilm võimaldas meil minna kohalikule matkarajale jalutama. Vabas õhus vabas vormis vabad vestlused Jumala juhtimisel on alati hingekosutavad.

Kolmandaks on Jumal meid õnnistanud ka tarkade inimestega. Ma usun, et Jumal annab tarkust kõigile, kes on ennast Talle andnud, kuid igaühele annab Ta täpselt seda tarkust, mis tal parasjagu vaja on, kuid mõnele annab Jumal rohkem tarkust, et seda edasi jagataks. Ja meile jagas tarkust Allan Randlepp, kes viis väga asjatundlikult läbi planeerimise töötuba. Sellest oli palju kasu, sest me saame seda kasutada, ja kasutamegi, kui planeerime enda uues koguduses erinevaid misjoniplaane.

Neljandaks, mis pärast me sinna üldse läksime, oli inspiratsioon. Mõlemad grupid olid valmistanud üksteisele inspiratsiooni pooltunni. Meie lähenesime ülesandele võttes arvesse, et kõige rohkem puudutab isiklik kogemus, kuid kuna inimesed on erinevad, siis pidi olema ka midagi muud, et võimalikult paljud saaksid inspireeritud ja tunnustatud. Annika jagas oma kogemust, kuidas pistik on teda usuelus aidanud ning motiveerinud koguduse juures aktiivne olema. Tartu pistiku poolt kinkisime ka Tallinna pistikule noore tamme, mis sümboliseerib väikest taime, mis ühel hetkel kasvab suureks ja kannab palju vilja. Nii kasvavad ka uued kogudused suureks ja kannavad palju vilja. Ja seda mitte meie enda jõust, vaid iseenesest, Jumala Vaimu jõust. Kolmandaks soovisime, et igaüks vaataks korraks iseendasse, ja kirjutaks paberile, mis teda innustab olema pistikus (praegu ja ka aasta pärast), ning kuidas ta näeb praegust pistikut aasta pärast. Seda tegid mõlemad grupid. Igaüks pitseeris oma kirjutatu väikesesse ümbrikusse, ning aasta pärast saavad inimesed need kirjakesed enda postkasti.
Tallinna pistik oli valmistanud meile GIF-video sellest, kui suur ja võimas on Jumal, ja me peame olema julged küsima suuri asju, sest Jumala jaoks pole miski võimatu. See oli ilus ja kerge jälgida, sest oli valmistatud humoorikas võtmes. Lisaks kinkis Tallinna pistik meile väikese karbikese piiblisalmidega, mida saab meie grupp iga kord lugeda, kui kokku saame. Üks salm ühe korra kohta, ja kuna neid salme seal ikka jagub, siis selle järgi meie kokkusaamised ei lõppe, vaid jätkuvad kuni Jeesuse tulekuni, ja mitte enam pistikuna, vaid suure puuna, mis on juba palju võrseid ajanud, ja uusi pistikuid sünnitanud.

Koguduserajamise „ristiisa“ Jeff Potts oli meile valmistanud 5-minutilise inspireeriva video. Ta tänas oma videos meid väga, kuid samas hoiatas, et see pole kerge ülesanne ja ennustas tagasihoidlikult, et suurem osa inimesi lõpuajal tuuakse Jeesuse juurde just läbi uute koguduste, mis Eestisse rajatakse. See oli väga julgustav.

Mairo Tutk

Laupäev oli ilus päev. Suviselt soe ilm lisas soojust, kui Tartu ja Tallinna uute koguduste loomise ideega ühendatud inimesed kokku said.

Noored jagasid oma kogemusi Jumalaga, koos lauldi laule ja mõtiskleti Jumala Sõna üle. Mind aga vaimustas juba see, et nii palju noori on valmis vabatahtlikult pühendama oma aega ja jõupingutusi selleks, et täita Issanda Jeesuse Kristuse ülesannet jagada evangeeliumi inimestega (Mt 28:19 - 20).

Selgus, et adventkoguduse edasiliikumise vajalikkuse, evangelismi meetodite arenemise ja inimeste teenimise muutuste vajalikkust tajuvad paljud Eesti adventkoguduse noored, kelle hulgas olen ka mina. Märkasin ka, et kogunenud inimestel on reaalne soov jagada oma usku sõpradega ja kutsuda neid sellisesse kogudusse, kus oleks Jumaliku armastuse ja vastuvõtlikkuse õhkkond, ning kus inimesed saaksid vastuseid oma küsimustele ning abi oma probleemidele ja leiaksid väljapääsu. Ehk selline kogudus, mis vastaks tänapäevase ühiskonna vajadustele ja nõuetele ning kus inimestel oleks kerge kohtuda Jumalaga. Mõistan ka, et teooriat peab realiseerima praktilises teenistuses meid ümbritsevate inimeste heaks nii, et kristliku kogukonna mõju sekulaarsele ühiskonnale tooks häid muudatusi.

Ausalt öeldes, ma siiamaani ei kujuta lõplikult ette, mis moodi Jumal lahendab kõik raskused ja tõkked uute koguduste loomise teelt, kuid selge on see, et ainult oma jõuga ja tarkusega me kunagi ei saavutagi seda eesmärki. Me vajame Jumalikku sekkumist ja juhendamist ning selles seisnebki usu ja Jumala tõotustele usaldamise õppetund meile kõigile.

Ilja Mirošnitšenko

Mulle meeldis väga inspiratsioonipäev. Kogu päev oli nagu täiuslik: see mida Allan meiega jagas oli hea ja vajalik ning jalutuskäik metsas oli võrratu hoolimata ka sellest, et tegin seda kontskingadega. Aga eriliselt meeldis mulle see, kuidas Tallinna grupp oma etteastega meid motiveeris-inspireeris. See videoklipp oli samas naljakas, kuid sõnum oli suur ja motiveeriv. Veel meeldis mulle väga ka Ivo antud ülesanne 3x2 min. rääkida paarilisele "Kes ma olen?" ja seda siis kolmele erinevale inimesele. Sama asja aga ei tohtinud rääkida, mida me eelnevale rääkisime. Alguses tundus raske ülesanne, kuid hiljem jõudis see mulle alles kohale, et tegelikult on minus ikka palju rohkem külgi mida avada. Mis aga minu hinge sügavalt puudutas oli see ühtsus ja sõbralik õhkkond. Ma teadsin peaaegu kõiki neid inimesi, kes on Tallinna grupis, kuid mul pole olnud nii lähedast kontakti nendega. Südamesse läks Marleeni tagasiside minu loole ja kõik need sõbralikud kallistused. Tunnen, et kuulun sellesse perekonda ja mul on sõbrad, kellega meil on ühine siht ja eesmärk siin elus.

Koguduserajamise soov kui selline tekkis mul siis, kui Mairo mulle sellest mõttest rääkis. Kui nüüd täiesti aus olla, siis tunnen vajadust muutuste järele. Ühiskond on muutunud ja kui me soovime, et Inimesed tuleksid Jumala tundmisele ning liituksid kogudustega,  peaksime välja tulema vanadest raamidest ja tegema muutusi inimeste vajadusi arvestades. Jumal on pannud minu sisse kirgliku soovi viia Sõnumit maailma ja teha misjonitööd laste ja perede keskel. Lasen Jumalal juhtida ennast, sest Tema teab mida ühiskond vajab ning teab, kuidas mind kasutada. Mis mind motiveerib ja julgustab? Miks ma seda kõike teen? Vastus on lihtne, sest Kristuse armastus sunnib mind! Mt 28:19-20 ütleb selgelt, et me teeksime kõik rahvad jüngriteks ja õpetaksime neid nii, nagu Jeesus on meid õpetanud.  Ja Ta on tõotanud olla meie kõrval iga päev, kuni ajastu lõpuni.

Annika Kaljuve

Uute koguduste rajamine on mujal maailmas ja paljudes konfessioonides väga levinud evangeeliumi levitamise viis. Olen tundnud südames kutset proovida midagi uut, et saaks oma panuse anda Jumalariigi töös.  Arvan, et kogudused ei peaks olema liiga suured ja Tallinna kogudus on juba liiga suur. Selles koguduses ei suuda isegi tunda kõiki koguduseliikmeid nägu-, ja nimepidi. Koguduses peaks saama tunda ennast nagu hoolivas perekonnas, kus saad vajadusel jagada muret ja rõõmu, ning tegutseda koos ühise eesmärgi nimel. Selline kogemus eeldab aga inimestega lähedust ja üksteise tundmist ning mõistmist. Sellepärast tahaksin, et Tallinnas oleks veel mõni adventkogudus.

Mind isiklikult motiveerib väga, kui on valikuvõimalusi ja erinevate iseloomude ja erinevate sihtrühmade huvidega on arvestatud ka kirikus. Sellepärast arvan, et kui on mitu kogudust, siis on võimalik paremini fokusseerida sihtrühma ja tööstiili, ei pea arvestama kõikide vanuserühmade ja taustamõjude ning erinevate huvide ning soovidega vaid saab keskenduda kitsamale sihtrühmale. Mis omakorda annab võimaluse paremat kvaliteeti luua. Inimeste põhivajadused on küll samad läbi aegade ja ajastute, kuid vajaduste rahuldamiseni jõudmiseks viisid on läbi aja muutunud. Keel ja arusaamine pakutava suhtes on aja jooksul muutunud. Mõttemaailm on veidi erinevate generatsioonide inimestel muutunud. Sellepärast ma arvan, et on vaja katsetada uusi meetodeid ja ka oma mõtlemist veidi kohandada nende inimeste omaga, kellele tahame oma sõnumit pakkuda.

Tore on tunda, et meie Eesti adventkoguduste liidu juhid on mõistnud muutuste vajadust ja innustavad liikmeid otsima uusi võimalusi inimesteni jõudmiseks. Inspiratsioonipäev oli kinnituseks ja näide selle kohta, et adventkogudus tahab jõuda erinevat tüüpi inimesteni ja toetab lihtliikmete initsiatiivi katsetada erinevaid võtteid, millega osaleda inimeste otsimises ja suunamises Jumalaga kohtuma.

Ruth Lobjakas

Inspiratsioonipäev oli hea võimalus, et tutvuda Tartu koguduserajamise grupi liikmetega, nendega mõtteid vahetada ja kuulda kui kaugel nemad oma protsessis on. Samuti oli huvitav teada saada, kuidas läheneda koguduserajamisele strateegiliselt ning kuulda julgustussõnu teiselt grupilt ja Ivolt ning video vahendusel ka Jeffilt.

Meid tõi selle grupi juurde tahtmine kaasa aidata töös koguduse juures ning soov jõuda rohkemate inimesteni Jumala armastava sõnumi kaudu.

Koguduserajamine on vaimulikult kasvatanud nii meie gruppi kui ka igaühte isiklikult. Seda on olnud tunda nii meie endi elus kui ka näha teiste grupiliikmete juures. Me usume, et see on ka eesmärk, milleni uues koguduses soovime jõuda -  näha, kuidas inimeste elu muutub tänu Jumala suurele armastusele.

Hanna-Liisa ja Jaanus Schönberg 

Meeldiv oli tõdeda, et nii palju noori soovivad oma elu pühendada Jumalale ja Tema tööle. Armastus Jumala vastu ühendab meid ning ajendab edasi tegutsema ja liikuma. Me ei tohi iial alla anda, sest ka meie Taevane Isa ei anna meie osas iial alla. Alguses ma ei mõistnud seda "uute koguduste rajamise kontseptsiooni", kuid ajaga olen hakanud mõistma aina enam selle olulisust nii meile endale (enda usulise kasvamise mõttes) kui ka praegusele kogudusele ning meid ümbritsevale kogukonnale. Mida rohkem meid (kristlasi) on, seda rohkem suudame korda saata midagi head, mida meie ühiskond vajab. Mida rohkem kogudusi, seda rohkem võimalusi on inimestel Jumalaga tutvumiseks. Meie peame tegema oma osa, mis on meile Jumala poole usaldatud. Jumal teeb kindlasti oma osa!

Helle Kõrgend